Lõhnad kinosaalis


Käpp püsti, keda häirivad igatmasti aroomid! Ma viskan julgelt kaks kätt taeva poole. Muidugi on meeldivaid lõhnapilvekesi nt jõulune piparkoogilõhn või kevadel pärast vihma kasepuulehtede värske odöör või õitseva pärnapuu mesimagus pilv, mis paneb nägusid naeratama… ja kohati ka mesilasi sind ründama.

Paikades, kuhu kogunevad inimesed, on sageli väga palju äärmiselt ebameelivaid haisupilvi. Kahjuks. No mis sa teed, inimloom on üks haisev loom. Kui ma nüüd mõtlen, siis ilmselt kõik otseselt inimesega seotud lõhnad ongi kõige ebameeldivamad, kui mädamunahais välja jätta, eks ole. Ja mõnikord ma ei saa aru, kas reaalselt asi on minu ninas, mis võimendab mingeid inimhaise, või mis.

Kodud lõhnavad väga erinevalt. Kusjuures, vot kodu lõhn (füüsiline kodu, ei mingeid metafoore praegu) on midagi kummalist. See ei olene ainult sellest, kes temas elavad. Sellel majal, sellel korteril, nendel seintel, mööblil – neil kõigil on mingi lõhn, mis tuleb materjalidest. Need materjalid elavad oma elu, nende lõhn muutub ajas, mõjutad seda muidugi sina, kes sa koos nendega elad – mida ja kuidas sa süüa teed; mida, kuidas, millega ja kui palju koristad. On miljon pisiasja, mis su kodu lõhna, mida, muideks, sa ise sageli ei oska-suuda enam aduda, aga see-eest külalised tunnevad, kujundab. Mis ma praegu just kirjutasin, tundub loogiline (vähemalt mulle, onju) ja seetõttu õige. Aga. Midagi nagu oleks veel, vähemalt aeg-ajalt tundub nii. Vähemalt mõnede inimeste puhul, mitte kõigi. On inimesi, kes võivad kolida ükskõik millist tüüpi koju, nende kodu lõhn ei muutu. Kas pole kummaline? Nad ISE panevad selle kodu lõhnama. Ja ma ei mõtle praegu tohutuid lõhnaõlipilvesid või higihaisu. See on midagi spetsiifilist, midagi, mis tuleb vast osalt kaasa juba sündides ja teine osa intuitiivsest erinevate lõhnaallikatega manipuleerimisest. Neil on justkui siganatuurlõhn, mida sa ei pruugi märkimisväärselt tajudagi, kui inimesele väga lähedal oled, aga tema kodus see hõljub ja on, üldse mitte pealetükkivalt.

Ma siin põrutan nüüd postituse pealkirjast kõvasti mööda :) Õudne-õudne!

Peale selle et kodud on erinevate lõhnadega, on erinevates avalikes asutustes väga iseloomulikud spetsiifilised lõhnad. Kui ma veel laps olin, sai mõnuga tõmmatud kopsudesse värvipoodide atsetooni-tärbentiini-värvi haisu. Uuuh! Mõnus! Ei tea, kas ma olin kapi-toksikomaan? :) Tänapäeval sellist võimast aroomi ei tunne vist enam kuskil. No ma mõtlen, kui sa ise ei hakka endale mingit sedalaadi “kokteili” kokku segama. Keemiapoed ju ei haise enam eriti keemia järele. Erandiks on küll mõnikord pesupulbrite riiulid, neis võib esineda räiget haisu.

Kinosaalid lõhnasid vanasti spetsiifiliselt. Said aru, et see on “kino lõhn”. Ilmselt toolid, tolm, plakatid – mis kõik veel moodustasid tolle omamoodi lõhna. Nüüd on see lõhn hoopis teistsugune. Mingi aeg lisandus popkorni lõhn, siis nachod ja nüüd õlu ja vein.

Peale vee olen kinosaalis ise kohvi joonud. Kohvi pannakse kaanega topsi, nii et selle lõhn eriti kuhugi ei levi, aga vein, selle jaoks antakse kaasa tavalised topsid. Teed oma minipudeli lahti ja valad topsi ja …nii ongi.

Eile, kui me õhtul kinos käisime, ja terve kinosaal oli päris tugevat veiniaroomi täis, tekkisid mul kahetised tunded. Üldiselt võiks öelda, et mul on suva. Lihtsalt, ma ei ole veel harjunud veinilõhnalise kinosaaliga. Tundub imelik. Küll harjun. Arvan. Suva ei ole mul siis, kui alkoholi müüakse täiskasvanud saatjale lastele suunatud seansil. Või kui ma näiteks läheksin üksinda vaatama lastele mõeldud filmi, kas mul lubatakse saali kaasa osta minivein? Võiks proovida. Aga võibolla lubataksegi, lihtsalt meie inimesed on kõik niivõrd kõrge moraali(?)tundega, et nad ei osta lasteseanssidel alkoholi. Kusjuures, on ilmselge, et kui ma ise seda veini seal jooks, ma ei tunneks mitte mingisugust veini lõhna. Absoluutselt mitte.

Vot see saali kaisutanud veiniaroom tekitaski mul need lõhnamõtted. Kusjuures, Jaan ei pannud veini lõhna tähelegi. Ma ei tea, võibolla olen pidevalt peast rase :), sest mulle tundub, et tajun Jaanist miljon korda rohkem lõhnu ja sellest johtuvalt need ka häirivad mind kordades enam.

Näiteks mõnedel näokreemidel on no säherdune intensiivne lõhn, et….. Sul tuleb pärast sihtotstarbelist kasutamist minimaalselt kaks tundi oodata, enne kui kedagi näituseks musitama saad minna, sest vastasel juhul ei nõrke su partner imelisest suudlusest, vaid lõhnamolekulide robustsest rünnakust. Jaani puhul see muidugi ei kehti. Tema ju lõhnu ei tunne ;)

Järgmine postitus tuleb ilmselt filmidest. Võibolla.

Vaatamas käisime eile seda:

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s