Lugemiselamus · Päev kajab

Fredrik Backman “Ärevil inimesed”


Tõstan käed ja kummardan maani… “Britt-Marie oli siin” jättis niivõrd hea mulje, et seekord ei hakanud üldse ootamagi millal raamat raamatukokku jõuab, vaid tegin enda kohta niivõrd ebatavalise nükke – ostsin “Ärevil inimesed” käbedalt ära peaaegu kohe, kui kuulsin, et raamat müüki tuli.

Ja mul on selle üle hea meel, paganama hea meel. Ei pidanud pettuma. Neil lehtedel on kordades enam, kui tagakaane tutvustusest võiks aimata, või esimestest lehekülgedest eeldada. Backman on siin kuidagi eriti hoogne, järsk, napp ja terav. Kui esialgu on autorit kuulda ja need sõnavõtud mõjuvad üleolevalt, ütleks isegi ülbelt, aga no miks mitte, eks ole, kui sa oled juba niivõrd nimekas kirjanik, siis mida lehekülg edasi seda enam mu imetlus kasvas. Ei midagi üleliigset, ei mingit teksti tootmist teksti enda pärast. Kõigel on tähendus. Backman on justkui kunstnik, kelle pintslitõmbed on selged, julged ja kiired. Ta teab, kuhu tahab jõuda ja mis ülioluline – ta teab, kuidas ta sinna jõuab.

See on lugu, kus kõik on kõigega seotud. Lugu, kus pilt, mida sulle näidatakse, kistakse vaid mõne sõnaga ribadeks ja selle alt tuleb välja uus, täiesti teistsuguste tähendusväljadega lugu. Ja autor teeb seda korduvalt. Ilmse naudinguga.

Võin raamatut lugeda anda ;)

2 thoughts on “Fredrik Backman “Ärevil inimesed”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s