Päev kajab

Sinised allikad


Nihe on toimunud. Rahvas liigub vabamalt tänavatel; mõnes poes, kus enne oli näomask tavaline nähtus, seda enam ei kanta (pleksiklaas on küll jätkuvalt alles); nägin nädalavahetusel kohvikut, kus rahvas jõi õues istudes kohvi ja minu meelest mingit kahemeetrist vahet seal ei hoitud. Üldse on liikumist palju rohkem. Kui enne oli normaalne, et nädalavahetuse lähenedes olid tänavad autosid täis, sest no liikuda ju ikkagi tahaks, masinas on julgem ja kuidas teisiti sa nendele toredatele loodusradadele jõuad, siis nüüd on lisaks veel ka jalgsi ringikablutajaid kordades ohtramalt. Täna, kuuenda karantiininädala esimesel päeval ütleks ma koduümbruse linnapildi põhjal – karantiiniaeg on möödas. Ilm muidugi soosis, aga tõesti – isegi enam ei püüdnud kuhugi kõrvale-eemale tõmmata, no ei olnud kuhugi tõmmata. Eriti kuna olin väljas koos jooksukal kaasavurava neljasega. Mitte et ta oleks tulihingeliselt vuranud, ta ikka rohkem peatus igal pool ja püüdis mind surnuks rääkida. Näituseks püüdis ta mind veenda ja oli viimaks üli õnnetu, et ma ei poolda tema plaani hakata koguma pudelikorke. Tõotas pühalikult, et ta peseb kõik leitud korgid korralikult puhtaks, kui ma vaid luban tal oma kogu looma hakata. Mnjah.

Pärast tööpäeva lõppu oli ühtlane jalutajatemeri mõõtmatu. Pluss muidugi need tulihingelised tervisesportlased, keda põhimõtteliselt piirangute kehtestamise hetkest alates on tekkinud nii kui seeni pärast vihma. Rahvas liigub, on rõõmus ja roosa. Kohvikud avavad ennast taas vaikselt… Endalgi tuleb juba suvetunne tasahilju sisse.

Uudised muidugi ainult soosivad aktiivse sotsialiseerumise suunas kulgemist, sest 6 nakatunut eile, ei ühtegi surma. Kui nii edasi läheb, siis…. 1. mai on reede ja muidugi vaba päev, hetkel tundub, et suured tähistamised st 2+2 jookide ja suuremate seltskondadega on tulemas.

Ega isegi enam nädalaks toitu ära ei ostnud. Meil on siin üht koma teist raisku ka läinud sedaviisi ette poodeldes, kahju kohe. Praegu ei näe väga enam üliharva poodi minemisel mõtet, nii et kui paar korda nädalas või suts sagedamini, poodi jõuda, ei juhtu vast hullu suurt midagi. Kuigi, mine tea… paari nädala pärast on näha, mida statistika ja igasugused põnevad kõverad näitama hakkavad.

Ajaloo huvides. Need toredad väljasõidud, mida me siin karantiiniajal nädalavahetuseti tegime, absoluutselt iga väljasõidu eel oli Annu raudpoltkindlalt vastu kuhugi minemisele. Ainult koduõue oli nõus suunduma. Sest tal hakkab kohati autosõidul paha, mitte väga hullult, aga natuke. Ilmselt piisavalt, et sõrad vastu ajada ja hädakisa tõsta. Nii me olemegi võimalikult lähedal asuvates paikades käinud. Möödunud nädalavahetusel näiteks käisime Siniallikatel.

Liikumistund
Rohkem ei viitsi, kojuminek

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s