Päev kajab

Mis on ja mida pole


Ükspäev juhtus, et mul ei olnud miskipärast telefoni äratust pandud. Koroonavärk. Unustad normaalsused. Kas sellest juhtus midagi märkimisväärselt dramaatilist? Ei. Ja miks? Sest töötan kodukontoris ja jõudsin tööle täpselt siis, kui üles ärkasin. Kas ma olin kuhugi hiljaks jäänud? Ei. Tööpäeva alguseni oli lausa 30 minutit veel aega. Jõudsin isegi süüa. Hämmastav, kas pole. Kodukontori plussid.

Meil peeti eile aias kellegi sünnipäeva. Tubastes tingimustes kogunemine on riskantne, niisiis koguneti meie minihoovis. Meie läksime kolmekesi jalutama.

Kas kedagi huvitab 2+2 reegel? Jaani kindlasti. Aga kas ka kedagi teist Tallinnas – kahtlen sügavalt. Vähemalt selle pildi järgi, mida olen näinud tänavatel ja poodides. See pidavat olema viimane reegel, millest loobutakse. Sorry, aga see oli esimene, millel minna lasti.

1. mai – päev, kui sai üle mitme-setme kuu jälle juuksuris käidud. Oleme teel normaalsusesse. Juuksuri juurde jõudes paluti mul küll õues oma järjekorda oodata, aga see oli minu jaoks täiesti mõistetav. Juuksur kandis näomaski – täiesti normaalne.

Anni küsis eile millest on tehtud hakkliha. Ütlesin, et lihast. Tegelikult on seal ilmselt palju muud sodi, söödamatut. Kardan, et piisas sõnast – lihast. Eks näis, kas nüüd on mul kodus täisvegan.

Kavatsen Annu tuleval nädalal vähemalt üheks päevaks lasteaeda kupatada. Mis värk on? Põnnid väidetavalt ei levita nakkust ja ei nakatu ka ise just eriti kergelt. Need kuramuse aiad ei peaks nii palju plõksima ja südame rahuga lapsed vastu võtma, mitte jaurama, et passige kodus… Juuksur ütles, et mul tuleb liiga palju juukseid, et on lahti need va karvad. No ma ei imesta. Arvestades valitsevat olukorda ja emotsioone ja stressi, mis meil siin kodus valitseb… Tahan normaalsust tagasi. KOHE!

Möödunud kuul kulutasime rekordvähe pappi. Jaan informeeris, et tal läks söögile ainult üle saja euro (!), mis muidugi on arusaadav, sest pakkusin ju ennast vabatahtlikult poeskäijaks, sest mind see erilisse stressimerre ei uputanud. Muide, täiesti ebaoluline huumorfakt, mida kontrollida ei taha, sest vettpidavust tal nagunii ei ole, aga armas ikkagi – keegi kuskil kirjutas, et nullgrupiga inimestele koroona eriti külge ei hakka. Arvake ära, mis veregrupp mul on? Jeeez! Olen nullide null. Ehk siis pappisin möödunud kuul kõige eest, mis ei puudutanud otseselt korterit. Õudus. Riided Annukale ja toit kõigile. Kusjuures, ostsin mingeid räigelt kalleid ökoshmökosh vahepalasid preilile. Kas tõmbasin oma Tallinna keskmisest palgast madalama papihunnikuga miinustesse? Ei. Mul on ikka veel 400 euri arvel. Palgapäev on 3 päeva pärast. Reaalselt. Lõug kopsas põrandale, kui Jaan ütles, et tegelikult pole ta eriti millelegi muule kui korteri üürile ja maksudele kulutanud. Räige kokkuhoid.

Aga mul on ikkagi kõigest kõrini. Jah, mul on vaja olla üksinda. Täiesti üksinda. Tahan oma tuba. Ulgudes paremale ära…

Olid ajad…reisid ja rajad…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s