Päev kajab

Söömaorgia


Miks tööle naasesin, miks ma ei ole enam kodukontoris? Vastus on ülilihtne ja üliproosaline – kolm korda päevas söögitegemist viskas ilge kolakaga kopa ette. Kohutavalt mannetu põhjus, tean, piinlik, ütleks suisa häbiväärne, aga nii on. Tööd teha on ise-enesest mugavam kodus – isegi lõunapausi ajal sai mind siis Skypes kätte, olin reaalselt koguaeg kättesaadav. On ju positiivne, eks ole.
Kodus on mul raudpoltkindlalt parema vaatega “kontor” – aknast avanevad pilgule imelised Kalamaja sisehoovid. Päike kuldab toa üle pea terveks päevaks, linnulaul leiab avatud aknast tee otse “kontori” epitsentrisse, ei mingit automüra, mõnikord see-eest küll muruniiduki põrin, aga ei midagi häirivat. No ma ütlen – lihtsalt ülimidüll.

Aga toit – too lõputu metsik vaaritamine-, eriti kuna ma ei soovi mitmel söögikorral sama asja süüa, muutus mingil hetkel ilgeks piinaks. Metsik vaaritamine kõlab ka muidugi nii, nagu oleksin teinud vähemalt kaks korda päevas kolmekäigulisi dineesid. Muidugi mitte. Toidud pidid ikkagi kiiresti (nii enam-vähem) valmistatavad olema, sest mulle ei meeldi jokutada ja mökutada pliita taga. Pärast tuleb nagunii kõik see pottide-pannide-kahvlite-luskate-taldrikute armaada puhtaks ka ju veel pesta. Me küll oleme vaid kolmeliikmeline perekond ja võib tunduda, nagu selline tilluke üksus ei suudagi tõsiseltvõetavat mustade nõude kogust toota, aga suudab küll. Vabalt suudab. Tohutuid räpaste nõude mägesid suudab toota. Võeh!

Nüüd, mõnda aega taaskord kenasti kontori ja kodu vahet sõelumist tõi kaasa omajagu plusse, aga ka ühe ebameeldiva poole. Raha kulub millegipärast räigelt palju. Üllatus-üllatus, onju. Mitte, et ma ei saaks aru, kuhu ja mille peale see kõik läheb, aga ikkagi, kui kuid pole kontoris käinud, siis ON kohe rahakotivahel tunda, hakates ootamatult iga jumala päev väljas lõunat sööma. Pealegi kulud ei ole suurenenud vaid hädavajaliku lõunase kõhutäite tõttu. Kus sa sellega, ma ju puhtast rõõmust, et ise ei pea süüa tegema, ostan omale lisaks ka meelehead. Ehk siis kui olin kodus, kulus vähem raha söögile ja üldse ma sõin vähem. Nüüd kulub rohkem raha ja söön ebamõistlikult palju. Topelt kahjudega käin praegu kontoris. Vot sedasi.

Nii vaadates, eriti kui ma ei peaks suutma oma käitumismustreid muuta, hakkab tunduma, et mõistlikum oleks kodukontoris jätkata.

Aga enne tuleb natuke söögitegemisstressist puhata. Teisiti lihtsalt, tunnen, pole võimalik.

Allikas: pixabay.com
Allikas: pixabay.com

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s