Päev kajab

Edetabelid


Seiklusjutud ja Indigoaalane kirjutasid oma elu edetabelitest. Panen ka miskit kirja. Kahtlustan, et ülestähendatu võib tublisti ajas muutuda, aga eks siis hiljem ongi endal huvitav näha, mis, kas ja kui palju muutus…

Minu elu edetabelid:

Asjad, mida ma südamest vihkan ja ei salli:

  • Siin olen indigoaalasega sama meelt – molutamine ja passimine, niisama jokutamine ja ootamine. Mulle tundub, et magan elu maha. Nagunii ma seda suures osas teengi, aga kui vähegi võimalik, võiks niisama tühja ootamise, kellegi või millegi pärast, täita millegi huvitava avastamise, proovimise, katsetamise, testimisega. Jaan arvab, et ma peaks rohkem hetkes oskama viibida. Oskangi, kui see hetk on mingigi otsa pealt huvitav. Kui ei, suren sisemiselt. See ei tähenda, et ma ei oskaks laiselda. Oskan. Enam-vähem. Teatud piirini. Olgu. Ilmselt peaks viimase aja trendidega kaasas käima ja mindfulnessi koolitusele minema, see aitaks mind võib-olla maha rahuneda ja aru saada, et tegelikult pole vaja kõike koguaeg ära planeerida….
  • Kui täiskasvanud inimene mind kogemata või täiesti ebamõistlikul põhjusel keset sügavat und üles ajab. See on kuritegu. Ikka veel. Kuigi kolm aastat väga katkendliku ööunega on jäänud minevikku.
  • Ja otseloomulikult ma ei salli silmaotsaski oma imetabast rasvkoekasvajat.

Asjad, millest mul pole veel saanud küllalt (ja ei saa ka):

  • Jalgsi liikumine. Ringiuitamine. Ma ei nimetaks seda jalutamiseks, sest enamasti on mu kõnd üsna tempokas. Uitamine ka just väga täpne määratlus pole, sest mulle ju ei meeldi niisama mittesihtotstarbeliselt ringi tuiata, mõtlen mingi suvalise põhjuse välja, miks oleks vaja kuhugi minna ja siis muutubki kohe läbitav kilometraaž täiesti põhjendatuks. Tee sihtmärgini ei pea ilmtingimata olema kõige lühem võimalikest variantidest, eks ole. Igale poole on võimalik ringiga minna, kui sa vaid tahad. Lihtne.
  • Raamatute lugemine.
  • Taigna söömine. Peaaegu alati maitseb tainas paremini kui kook. Miks see nii on, ma ei tea, aga nii on.

Asjad, mida olen teinud õigesti ja asjad, mida kahetsen:

  • Tartust ära kolimine – see oli niiiiii õige otsus! Eks ma sain üsna pea aru, et Tartu ei ole minu linn, imelik, inimesed on seal väga toredad, aga koht ise ei istu mulle. Mäletan, kuidas sai nädalavahetuseti Tartust ära käidud ja tagasi tulles ei olnud tunnet, mis võiks olla kui kodulinna saabud. Olen enda jaoks seletanud seda mere puudumisega. Pärnus sündinuna on keeruline minna sisemaale, kus ei ole avarat vetevälja. Isegi jõgi ei lohutanud. Sest jõgi ei tundunud ka päris õige jõena, päris jõgi, see lai ja jõuline oli ju ka ikkagi Pärnus. Tartu jõgi tegi kurvaks.
  • Tandemhüpe. Väga hea, et ära tegin õigel ajal. Praegu ma seda enam ei teeks, sest noh, vastutustunne põnni ees on suur. Ema peab ellu jääma.
  • Kahetsen… Päris mitut asja, aga need on suts liiga isiklikud :), et siia kirja panna. Need on valdavalt kõik seotud millegagi, mis jäi tegemata. Klassika, aga tehtud asju ma otseloomulikult ei kahetse.

Elu parimad sünnipäevakingitused:

  • Rüpperaal :)
  • Lapsena raamatud… kuigi tegelikult… ma ei pidanud ootama sünnipäevani, et mulle raamatuid ostetaks. Elulõpuni jääb meelde, kuidas sain kunagi algklassides koju jääda, sest just oli ostetud uusi lasteraamatuid ja ma tahtsin neid väga lugeda. Ütlesin auslalt, miks mul hädasti on vaja koju jääda ja ema lubas. Imeline.
  • Kõige rohkem meeldib muidugi kui keegi kingib aega koos endaga või mõne elamuse. On juhtunud mõlemat.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s