Päev kajab

Kollased kummikud ja põrgu


Nädalavahetusel olime Pärnus, sest – suvi. Ja mis peamine – Annukas sai tänu superilmale igavesti võimsa avalöögiga nädalaks mamma juurde saadetud. Tema aiarühm suletakse, õpetaja puhkab. Asendusrühma teenust ei soovi kasutada, plaanime kuni augusti keskpaigani elamist sättida sedaviisi, et lasteaia ust poleks vaja kulutada, mitte et keegi lasteaia uksest peale laste ja õpetajate eriti sisse saaks, mis, muideks, mind kohutavalt häirib. Ilmselt on asi minu mälus ja jätkuvas laiskuses koostada endale kuhugi veebi nimekirja riietest (mitte ainult, eks ole), mis on rännanud aeda, aga tagasi pole tulnud. Olgu. Piisaks üheotsa nimekirjastki. Oleksin siin vahepeal peaaegu ühe lisapusa ostnud, sest olemasolevad läksid pidevalt oma mingit täiesti ebasobivat graafikut järgides mustaks ja tunne – kui oleks täpselt ÜKS pusa veel, saaks kõik ootamatud jäätise-mered kenasti mõnusa sooja-puhta maastikuga kaetud – muutus suisa painavaks. Käisin isegi kaltsukas sobivat eksemplari otsimas. Paavlist ei leidnud, leppisin peaaegu mõttega, et tuleb täishinnaga midagi päris poest osta, KUI preili laekus viimasel päeval enne oma suurt aiavabadust koju kotitäie kraamiga, mis pärines tema aiakapist. Sealt avastasin pusa, mis on väga korralik ja mille olemasolu minu ajukurdudest oli ammu kustunud. Imeline! No ja kui laupäeval preili asju Pärnusseminekuks pakkisin, meenus, kuramus küll – kollased kummikud! Esmalt said mõlemad mammad läbi helistatud ja siis muidugi plahvatas – lasteaed! Ei arvagi, et õpetajad peavad teadma, mis jalatsid ja riided millisele põnnile kuuluvad, aga no kui sa TEAD, et ema on andnud lapsele kaasa lahmaka koti, kuhu tuleb terve lapse kapi sisu tühjendada ja kui sa pole tema kummikuid sinna kappi pannud, siis olgu, väga tore, nad on sul kuskil eemal rivis, väga armas, aga päriselt ka – Annu oskab rääkida ja küsimustele vastata. Oskab. Räägib kohati kõvasti rohkem kui vaja, näiteks naabritädile… Näita kummikurivi (oletan, et neil on selline asi, sest näha ma seda ju ise ei ole saanud) ja küsi, kas mõni neist kuulub Annule. Elementaarne. Olgu. Sul on tuhat muud ülesannet, miljon teist last (Annu rühmas oli tema viimasel aianädalal koos Annuga 5 last igapäevaselt) ja pea paksult igasuguseid imelisi, kindlasti üksnes tööga seotud mõtteid täis, aga MIKS te ei või lasta üks kord seda vanemat oma põnni kappi ise tühjendama. Koroona? Vabandust, aga see ei ole praeguses olukorras üldse pädev põhjendus. Jah, kodus on tagavarakummikud. Ei tohiks kiunuda. Aga need tagavarakad on kitsamad ja suts väiksemad. Kasvavad varbad tahavad rohkem ruumi. Ja ma ei saa neid kummikuid nüüd aiast kätte, sest õpetaja läks tänasest puhkama. Muidugi ei olnud mul meeles täna aiast pärast tööd läbi minna, sest… Mul oli plaan, mida kõike tuleb teha, kui Annukas on Pärnusse saadetud. Plaan on mul kirjas, khm, mõtteliselt üles tähendatud, ja väga usinasti järgimist leidnud üllataval kombel. Ärgem unustagem, et täna on alles teisipäeva õhtu.
Täna tuli suts tegeleda lihvimiste ja õlitamistega ja pesupesemisega. Olen üliräigelt tubli olnud. Ise ka imestan. Aknad puhtaks pestud. Piinlik lugu, aga kevadine aknapesu oli siiamaani tegemata. No ja mis siis. Pühapäeva hilisõhtul linna saabudes sai viimaks tehtud. Väga tubli! Külmikul sügavkülma osa ära puhastatud ja muidugi sulatatud. Maasikad, millest sinna toormoos rämesuurtesse minigripkottidesse pakituna läheb, ära tellitud. Kui maasikad saabuvad, tegelen nende moosistamisega. Anni peaaegu olematu mänguasjadekogu uuesti läbi kammitud ja omajagu asju kokku pakitud ning keldrisse viidud. Annu riided uuesti üle vaadatud ja taaskord üks ärasaadetav pamp moodustatud. Annule uued raamatud raamatukogust toodud… Ja Jaan ostis telgi koos alusmattide ja magamiskottidega, sest me plaanime kuhugi üheks ööks telkima minna. Ei ole väga minulik, mitte et poleks kunagi telgis ööbinud või see oleks midagi väga vastumeelset, aga lihtsalt eelistan voodis magada, sest seal ma saan magada, telgis reeglina mitte eriti. Aga lapse nimel. Kõigeks valmis.

Muide, täiesti jabur ja üle igasuguste piiride ja isiklike normaalsuste, aga lapse nimel olin laupäeval võimeline ennast isegi randa vedama. Jep. Tollel piltlikult öeldes Pärnu ranna miljoniinimese päeval, kui keegi ei puudunud rannast. Kõik puhtalt seetõttu, et Annukas tahtis suplema minna ja selle va suplemisega on meiemaal säherdune lugu nagu viimasel ajal kelgutamisega – kohe kui saab, tuleb minna ja teha, sest homme on ilmselgelt liiga kaugel ja riskid on meeletud.

Jõudsime randa kolmepaiku päeval. Ma ei tea, mis olukord varem valitses, aga kui me viimaks kohal olime, tundus mulle, et vot nüüd ma olengi saabunud põrgusse. Selline ongi põrgu! Ullallaaa! Ise vabatahtlikult tulin ka veel. Hirmus-hirmus! Vedasin meie seltskonna kiiremas korras varju, mingi puulaadse olevuse alla. Liiv oli tulikuum, ilma igasuguste liialdusteta. Mulle tundus, et jalatallad söestuvad, kui ma peaks veel mõne sammu paljaste päkkadega täispäikesega liival tegema. Jaan, kes viimaks oli leidnud parkimiskoha, liitus meiega. Preili tahtis kohe vette saada. Jaaniga pidid koos minema, läksin neid saatma. Merre pääsemiseks tuli ületada tapvalt kuum liiv. Mingi hetk kahmasin Annu sülle, meil ei olnud plätusid kaasas, tundus, et mu jalatallad saavad kohe-kohe kuumakahjustused, villid näiteks. Annuka jalad on ju kordades õhema nahaga, kahmasin oma udusulekese sülle ja koos Jaaniga leelutades: “Lähme tagasi! Lähme tagasi! Lähme tagasi!”, silkasime mere poole. Vesi oli täpselt minu masti st nagu supp, 25 kraadi. Uuuh, kui mõnus! Vette jäi tandem Jaan-Anni tunniks.

Meie olime niikaua rannas puudevarjus ja vahtisime neid hullukesi, kes päikese käes peesitasid. Ära sulamisest minu meelest ei saanud seal juttugi olla. Ära põlemine, suure leegiga põlema lahvatamine tundus kordades reaalsem. Muideks, mingil veidral viisil õnnestus mul käsivarrele saada rida ville. Ei kujuta ette millest. Päike tegi nii ideaalse sirge villimullidest põletusrea?! Mingi taim kõrvetas vist pigem, aga milline täpselt…. pole aimugi.

Nüüd on veel plaanis raamatut lugeda, Flammi jõuda :) ning mingi tegevus nädalavahetuseks organiseerida, sest Pärnusse lähen/läheme alles esmaspäeval. Igal juhul minul algab puhkus siis, Jaan veel otsustab, kas ta hakkab puhkama või töötab-töötab-töötab edasi.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s