Päev kajab

Võta aega


Kord läks üks ema oma nelja-aastase tüdrukutirtsuga turule. Turg ei olnud kaugel, kõigest 10 minutit jalutamist. Seda küll vaid juhul kui minejaks oli täiskasvanu, tüdrukutirtsuga koos liikudes kulus alati maailma avastamiseks omajagu aega. Päike paistis, oli juulikuu hommik. Maailma avastamine võttis seekord liiga palju aega, ema arvates. Ema, see oli kärsitu loomuga, talle meeldis eesmärgid saavutada kiirelt, sujuvalt, takistused lenneldes ületada või, kui midagi muud üle ei jäänud, minna takistustest ringiga mööda. Ta küll sai aru, et maailma avastamist peab lubama, aga samas tiksus tal taskus telefon, mis näitas õiget kellaaega. Aeg kamandas – Osta toit. Tee lõunasöök.

Tüdruk, tema armastas maailma, eriti selle avastamist. Kõik lilled, mida võis noppida, ta üles ka noppis. Sest need tuli kindlasti kinkida emmele. Alati. Kõik oksaraod, mis näppu juhtusid, tuli üle inspekteerida, kõik kivid, mis vähegi huvitavamad tundusid, tuli taskusse toppida, kui endale enam ei mahtunud, siis alati oli kaasas emme, kelle taskusse või pihkudesse sai oma kivid hoiule anda. Nii ka seekord.

Emme oli juba sutsuke tüdinud olemisega. Ikkagi ju söök ja lõuna. Teadagi. Sellega oli vaja tegeleda – kohe! Rutiin, selles tuleb püsida, et tirtsul oleks turvaline, arvas ta, sest ema oli seda tarkadest raamatutest lugenud.

Tirtsuke hakkas oksaraoga midagi mullale sirgeldama. Emme ütles väsinult: “Tule nüüd! Mul on vaja poodi minna.”

Tirtsuke ei teinud kuulmagi. Emme silmanurgast nägi, et käib tähtede mullale joonistamine. Ta oli küll tüdinenud ja oleks heal meelel põnni veelkord tagant kiirustanud, aga mõtles ümber. Talle tundus, et tähed on üsna seosetult rivvi pandud ja see rivi venis üle mõistuse pikaks, ikka kohe väga mitu meetrit pikaks. “Nüüd tulevad kõik tähed ritta, mida ta teab”, mõtiskles ema ja jäi natuke eemale seisma. Ootas. Sisendas endale – AEGA ON, väljas on ilus ilm… AEGA ON.

Vahepeal käis türduk emmelt küsimas, kuidas üks või teine täht kirjutatakse. Emme näitas. Aga kontrollima ei läinud, kuidas tüdrukul endal nende tähtede kirjutamine edeneb. Ta ju pidi oma eemal seismisega väljendama, et ta ainult ootab, eesmärgiks oli jõuda turule, mitte mingitele muudele kõrvaliste tegevustele aega kulutada. Sest AEGA, arvestades kodust väljumisest, oli niigi juba, emme arvates, üle mõistuse palju kulunud.

Lapsed, kes alles õpivad tähti, veelgi enam, kasutavad tähe kirjutamiseks puupulka, kirjutavad üsna suurelt. Hetkel mil tüdruk hakkas küsima, kuidas ühte või teist tähte kirjutatakse, sai ema aru, et siin ei toimu lihtsalt tähestikulaadse moodustise ritta ladumist. Aga ta ei sekkunud, mitte rohkem, kui tüdruk soovis. Ema ei lennanud peale, ei kontrollinud, ei õpetanud, ei parandanud, ei teinud üle. Ta teadis, et vähemalt tema tirtsu puhul ei anna see mingi otsa pealt ajavõitu, veel vähem aitaks see tüdrukul õppida. Tirts tegeles ilmselgelt õppimisega. Ema ülesanne oli kannatlik olla. Oodata.

Kui tüdruk sai omadega valmis, tahtis ta, et emme loeks, loeks seda, mida ta kirjutas.

Emme luges: ÜSD…. Kui ta oli lugenud need kolm tähte, sai ta aru, et ükski tähendusega sõna ei alga sedaviisi. Emme otsustas kiirelt kogu ülipikale tähereale pilgu peale visata. Ta pidi selleks lausa paar kiiret sammu tegema, et kõiki tähti ruttu üle vaadata. Ta teadis, et isegi kui sõna on valesti kirjutatud, suudab ta, kui väga püüab, aru saada, mida tegelikult kirjutada taheti. Ta soovis näidata, et ta saab aru, ka siis kui tähed ei ole päris õiges järjestuses. Ta saab aru, mida tema tirts kirjutada tahtis. Ta soovis leebelt näitama hakata, kuidas see sõna tegelikult kirjutatakse, mitte näidata, mis on valesti, vaid kuidas oleks õigesti.

Ema aitas sõnast arusaamisel teadmine, millest nad alles mõned minutid tagasi tüdrukuga rääkinud olid. Nad olid mõlemad pakkunud nimesid, mida võiks panna koerale, kui nad kunagi peaksid koera võtma. Seda nimevarianti, mille ema nüüd kokku luges, ta tütrelt seni kuulnud ei olnud.

Emme sai hetkega aru, et see 8-täheline sõna, mida tirts püüdlikult üksinda kokku oli pusinud, oli tal tegelikult imehästi õnnestunud. Piisas kui S-täht tõsta kõige ette ja seal see oligi:

SÜDAMEKE

Allikas: pixabay.com

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s