Päev kajab

Kas tõesti uus algus?


Täna juhtus midagi veidrat, midagi, mis tundus võimatu. Eks see tundub jätkuvalt üsna ebareaalne, sest imesid ei juhtu, no kui, siis üliharva, ja kindlasti mitte minuga. Olgu. Päris 110% ideaalne, maharahunedes, võib-olla kõik enam ei tundu, aga need soovid, mis tookord – mitu aastat tagasi, kosmosesse said heidetud, potsatasid nüüd täiesti reaalses füüsilises kehastuses mulle peaaegu et otse lagipähe. Absoluutselt kõik toona esitatud soovid, vahtisid mulle nüüd mustvalgelt kirjapanduna otsa. See oli enam kui kummaline. Ja mitte lihtsalt üks, kaks või kolm või neli detaili unistusest – ei, täiskomplekt naeratas mulle laia suuga otse näkku. Ausaltöeldes, esimese raksuga ei teinud ma muud kui vaatasin pilte ja puhtalt nende pealt ütlesin, et see tuleb ära võtta. Helistasin. Reeglina sisaldavad sedasorti telefonikõned minu poolt umbes sellist lausekonstruktsiooni, pärast ühte-kahte avalauset – “…. Kas oleks võimalik….” Seekord ma nii viisakas ei olnud. Olin viisakalt resoluutne, vähemalt mulle endale tundus sedaviisi “… Ma tahan seda kindlasti täna näha!…“, ütlesin. VIIS aastat otsimist. Kas tõesti saame nüüd viimaks endale suurema kodu?!

Ma saan aru, et võin kõlada veidi uhuu-na kui ütlen, et KÕIK, mida toona, viis aastat tagasi umbes, soovisin, on selles täna müüki tulnud korteris olemas, aga nii on, sõna-sõnalt. Kui olin vaatamise kokkuleppinud, lugesin korralikult läbi kogu teksi, mis müüki tulnud korteri kohta kirjutati. 4 tuba, millest üks on läbikäidav ja kasutatav töötoana, eraldi köök, kamin, mis töötab (ära ei külmu järelikult mitte mingil juhul), gaasipliit (nälga ei jää järelikult, kui sügistormis elekter kaob), korter on oma gaasikatlaga, peaaegu kipsivaba elamine, kohupiimavärvid-möllud, vannitoa lagi on puidust, puidust aknad, ei mingeid ripplagesid, originaallaudpõrandad, planeering on selline, et elutuba on kõige keskel (ideaalne!), me ei pea oma linnaosast lahkuma, vaid kaks paralleeltänavat edasi kolima, ja mis kõige müstilisem – ütlesin kunagi Jaanile, millises tänavas siin Kalamajas peaks meie korter asuma, üllatus-üllatus! see korter asub just nimelt tolles tänavas! Öelge veel, et oma soovide väga konkreetne sõnastamine ei pane mingeid mutrikesi liikuma, tähetolmu keerlema…. Mul tuli müügiteksti lugedes peaaegu pisar silma! :) Nagu enda aastate tagust juttu Jaanile oleks lugenud. Meie uuemat soovi – rõdu, seal küll pole, aga no mis siis. Ja remonti on vaja teha, ilmselgelt, kui on tegemist korteriga, mis ei asu uusarenduses. Ja mis eriti üli-huvitav – müüja võttis omaalgatuslikult korteri müügikuulutuse juba täna õhtul maha, sest me ütlesime, et oleme kindlad ostjad. Milline on reaalselt tõenäosus, et keegi võtab oma korteri müügikuulutuse maha, sest ühed, kes pole isegi pangas käinud, räägivad, et nad võtavad raudpoltkindlalt selle korteri endale. Ostavad! Kindlasti! Ma olen lihtsalt ülivõimekas ja äärmiselt usaldusväärne läbirääkija! :)

Muide. Ütlesin Jaanile, et võtku Anni lasteaiast kaasa, et müüja näeks – meil on põnn ja me reaalselt väga vajame suuremat elamist. Mis te arvate, kas ma usun, et sellest oli kasu? Raudpoltkindlalt OLI! Müüjal endal on tütar, ja … just, ise ka ei usu, aga jah, nende tütar on KA VIIEaastane. Nagu?!

Päiriselt, ilmselt on juba aru saada, et ma suudan leida siit umbes miljon ebareaalset seost ja viidet, et see korter on just täpselt meile mõeldud. Ja just nimelt MÕELDUD. Ise mõtlesin ja sõnastasin, umbes-täpselt mõned head aastad tagasi meile selle korteri valmis :)

Loodetavasti olen homme täpselt sama palju pilvedes nagu ma seda täna olen.

Allikas: pixabay.com

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s