Päev kajab

Monkid ja notsud


Kolmapäeval, kui pärast kojusaabumist nägin järjekordselt tohutut mustade nõude kuhilat kraanikausis, meie kraanikauss on muideks üsna sügav, ja ma pidin ülihelikiirusel valmis tegema õhtusöögi, sest tuli veel kuhugi kindlaks ajaks jõuda, ning osad vahendid, mida söögimajanduseks hädasti vajasin, lebasid sealsamas rasvamülkas, kisendasin täiest kõrist. Mõttes. Jah, ainult mõttes kisendasin. Viimasel ajal karjun mõttes juba peaaegu iga päev. Mõned teevad igal õhtul joogat, lähevad jooksma, jõusaali või mida iganes muud teraapilist läbi füüsilise pingutuse. Mul käib täielik ajugümnastika. Väga väsitav kusjuures. Minu mälu on pildiline, peaaegu kõik, mis mul peas toimub, saab visualiseeritud. Isegi see kisendamine. Kujutan reaalselt iseennast täiest kõrist karjumas: “AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA!”, nii jõuliselt, et see peaaegu teeb haiget, kopsud rebenemisepiiril õhku välja pressimas, füüsiline energia plahvatab, voogab ja tulvab, vabastades sisemise pinge. Ma ei kujuta ette mitte üksnes kuidas kisendan (kui avatud on suu, mis hääl sealt väljub jnejne), vaid mida seejuures tunnen, nii füüsilises kui ka vaimses mõttes. Kõige selle visualiseerimine võtab aega, ei rohkem ega vähem, kui paar sekundit. Ilmselgelt olen kõvasti harjutada saanud, eks ole. See aitab mind. Reaalselt. Mingid pinged jäävad, aga äärmiselt minimaalsed, võrreldes sellega, mis esimese raksuga tabavad. Ma ei tea, kas selline taktika on ka kuskil raamatutes kirjeldatud millegina, on see kuidagi üldse kuskil kirjas. Ilmselt ikka on. Midagi uut siin ilmas on keeruline leiutada. On kuidas on, põhiline – see aitab, vähemalt mind. Aga jah, uskumatu milliseks muutub elamine, kui siin keegi tegeleb kodukontorlusega. Kuidas selline laudastumine võimalik on, aru ma ei saa.

Kui silmade pärast mitte ühtegi ekraani ei tohtinud vahtida, kuulasin taskuhäälinguid. Üks neist rääkis perfektsionismist. Saatejuht – psühholoog, jaotas inimesed monkideks (tuleb samanimelisest teleseriaalist, kus detektiivist Monkil on obsessiiv-kompulsiivne häire, tema jaoks olid asjad õigesti sätitud ja korras ainult ühel kindlal tema jaoks talutaval viisil, kõik kõrvalekalded nö normaalsusest olid talle väga häirivad) ja notsudeks. Jaan, kui ma talle saadet hiljem kokkuvõtvalt ümber jutustasin, ütles kohe, ilma et oleksin jõudnud midagi ära määratlema hakata, et mina olen kindlasti Monk ja tema ise on notsu :). Psühholoogi kokkuvõte oli – monkid ja notsud reeglina ei suuda koos elada, neid ootab lahkuminek, kui monk ei suuda teha järelandmisi. Olen neid kilodeviisi teinud. Sageli pole järelandmised isegi märgatavad või üldse arusaadavad teisele poolele, kui neist otsesõnu ei räägi. Toon näite. Meil oli mitu-mitu nädalat suurem raamatukuhil elutoas kapi peal. Jaani püstitatud raamatutorn. Hunnik raamatuid üksteise otsa laotuna ootamas, et keegi nad maha müüks või lihtsalt kuhugi ära organiseeriks, sest me ise neid enam ei vajanud. Kuna mul endal ei olnud jaksu kogu selle kupatusega tegeleda, siis nad seisid, pigistasin silma kinni, aga vaikselt käis hunnik närvidele. Raamatud olid vales kohas. Vales. Kohas. Täiesti. Pärast perfektsionismist jutustava saate kuulamist ütlesin Jaanile, et tead, tegelikult mind juba pikemat aega häirib see raamatuhunnik, aga ma suudan seda hunnikut taluda, sest üks raamatutorn ees või taga suures plaanis ei tohiks mitte midagi määrata.

Ilmselt ei ole minu monklus 100%, mind teiste inimeste kodud selles mõttes ei häiri, et mul täiesti kama, kuidas neil asjad on sätitud või kas üldse on sätitud. Nende oma asi. Täiesti. Aga vot kõik mis seotud oma koduga, riivab kõvasti.

Klassika. Tahtsin tegelikult tulla halama kui metsikult ma täna rahhi kulutasin, ja oleks siis mille peale… Võib-olla kunagi teine kord kirjutan, kahtlane muidugi. Aga Salleri “Tahan oma raha tagasi” tuli küll meelde:

Väike hommikune update:

Kui vaadata mu kuivainetekappi, siis monklusest on asi valgusaastate kaugusel.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s