Päev kajab

Abnormal heart rate!


Omastasin poolte kokkuleppel nädalaks Jaani nutikella. Meil tööl on väike kampaania… käime rohkem, oleme füüsiliselt aktiivsemad. Kuna ma siin nüüd kodukontoris möllan, siis sammude kogumine on muutunud kordades keerulisemaks võrreldes vana-hea-kontoriskäimise ajaga. Praegu on kujunenud, et päeva lõpus kappan koos Annukesega poodi-koju ja õhtul, kui preili tuduma on jäänud, lähen sammun veel kuskil. Mingi muu valemiga päevast miinimumi – 10 000 sammu, kokku ei saaks. Eile oli murdumispunkt. Jäi see maagiline miinimumgi kättesaamata. Natuke oli kahju, aga aeg oli juba niigi hiline ja TAHTSIN väga veel raamatut lugeda. Mul jäi naeruväärne pool tuhat sammu tegemata. Kokkuvõttes ikkagi puhas laiskus. Ei oleks ju märkimisväärselt aega kulunud, aga minu lugemisaeg… ei tahtnud seda ka vähendada. Pealegi mul on praegu pooleli vägagi põnev krimka ;) R. Ware “Üks teise järel”. Täna saab läbiloetud.

Ei ole siia ammu mitte ühestki raamatust mitte midagi kirjutanud, mitte et ma ei loeks. Loen. Näpuotsaga täiskasvanutele suunatud kirjandust, enamasti küll aga lasteraamatuid. Põhjuseks viieaastane, kes nuiab pidevalt ettelugemist. Me siin seletame preilile, et ise tuleb lugema õppida, siis saad ennast oimetuks lugeda, kui väga tahad, aga ei midagi. Tähendab, Annu loeb küll, hästi natuke. Veerib sõnu kokku. Ja kirjutab. Kusjuures, mulle tundub, et ta on kirjutamisest kõvasti rohkem vaimustuses, kui veerimisest. Pani siin ühelauselised kirjad teele mammadele ja oma onudele. Leidis sahtlist ümbrikud ja kohe hakkas padavai kirjutama. Kontrollida midagi ei lubanud. Puhtalt akrobaatiliste pingutuste tõttu umbes ikkagi tean, mida ta paberitele tähtedest kokku sättis. Mitte et ma oleks uskunud, nagu midagi ülirumalat kokku kribataks. Paberile tasub ikka ainult häid sõnu ritta seada. Seda Annuke teab.

Ooookei. Täielikult võssa olen kihutanud oma mõtetega. Niisiis. Mina ja nutikell ja aktiivne liikumine. Jaani nutikas on päris huvitav julla. Näitab palju ma treppe päevas läbin (kusjuures, täiesti ebapädevat infot annab, otsustab mu südame löögisageduse järgi, või ma ei tea mille järgi), palju kaloreid olen kulutanud ja muidugi mitu sammu olen teinud ja vist analüüsiks mu une sügavust ka, kui öösel käepeal hoiaksin, aga ma ei hoia. Elektroonika peab minust une ajal kaugel olema, selles mõttes olen ülivanamoeline eit.

Aeg-ajalt see imevärk suriseb randmel, näitab, et olen usin ja tubli liikuja. Eile näiteks sain virtuaalse karika, sest olin mingid eesmärgid saavutanud, see ei loe, et ma ise ei teadnud, mis eesmärgid ja värgid ma või ta või Jaan kellale ette on määranud. Karikat oli ikka tore saada, mis siis et virtuaalselt :) Häirib, et mu kehast lastakse miskisugune kiir läbi südametöö ja jummel teab mille kõige mõõtmiseks. See roheline kiir tekitab aeg-ajalt randmel ebamugavust. No umbes sarnast, mida tajun, kui panen rüppeka omale sülle ilma kaitsva padjata. Tunnen kuidas elekter läbi keha suristab ja ebameeldivat kihelust tekitab. Võeh! Et siis päris uneajani kella ei kanna, magamisajast rääkimata.

Eile õhtul hakkas kell ükshetk käel metsikult surisema, vakka ei jäänud, nagu ta tavapäraselt igatmasti tervisesõnumite järel iseseisvalt rahuneb. Viskasin pilgu randmele. Ekraanil hüüumärgid, südamepilt ja teade – abnormal heart rate!

Issand, mis nüüd toimub! Mõtlesin. Vedasin ennast Jaani juurde, kes hoolimata sügavatest õhtutundidest ikka veel tööd tegi, ja küsisin, mida SEE veel tähendab?! Toppisin oma suriseva-piiksuva-viiksuva randme talle näkku. Ise samal ajal kommenteerides: “VAATA! Abnormal heart rate! Hakkan tema arvates ära surema?!”. Härra polnud elusees sellist teadet näinud. Mulle endale ei tundunud, et kohe-kohe lusika nurka viskan, nii et palusin, või pigem rohkem ikkagi käsutasin: “Võta see maha! Võta mahaaa! Kohe palun!”.

Mida keegi pakub, millega ma parajasti ametis olin, kui selline teade ekraanile tekkis? Raudselt keegi ei arvaks ära, nii et ütlen ise. Kell fikseeris mu südames muutused hetkel, kui olin Annu võtnud kahe käega endale kaissu, et saaksime koos tema õhtuseid multikaid vaadata. Annu toetas oma pea vastu minu põske… Abnormal heart rate!
Kõikidel emmedel on sellisel hetkel, oma mummisid kaisus hoides – abnormal heart rate! -, jõudsin multikaid vaadates järeldusele.

Mina siin, proovin kellast koos kandjaga pimedas pilti teha. “Nii head” pildid, et vasakpoolselt šedöövrilt polegi peaaegu võimalik kella leida.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s