Lugemiselamus · Päev kajab

Katrin Pauts “Minu Praha”


Algus oli häiriv. Kohutav vingumine. Ise ütleb, et armastab Prahat ja siis säherdune kiunumine. Õudne. Hiljem pritsib sarkasmi, pigem küll valab kõik kuuma ja põletava ollusega üle, ennast muidugi ka.

Ei hakanud igav, vastupidi, kohati ajas närvi, no enamasti ajaski ainult närvi, veidi muigama ka, kohati vilksas peast läbi – Püha p***e! Sellist inimest mina kardan, kui peaks temaga ühte ruumi jääma, tahaks maa alla vajuda! Ilmselgelt rebiks ta mind verbaalselt ribadeks. Puhtalt lustist. Puhtalt seepärast, et suudab.

Sutsuke häiris lõiguke seletavat teksti, miks ta kirjutas “Minu Praha” selliseks nagu kirjutas. Milleks seletada? Sarjal on niivõrd universaalne pealkiri, et võid ju ka kirjutada kuidas pool aastat nelja seina vahel istusid ja hommikust õhtuni Mehhiko seepe vahtisid. Iseasi kas seda trükki lastakse, aga põhimõtteliselt täiesti oma asi, mida nii geniaalse struktuuriga pealkirja alla panna. Lugejal pole siin midagi kobiseda. Oluline vaid, et kõik see, mis pannakse, on toimunud kaanel mainitud kohas, enam-vähem. “Minu…” pole ju mingi reisigiid.

Ahjaa, ma elan Kalamajas. Mäletan seda veidrat saagat Pautsi ja korvpalliplatsi vahel. Täpsemalt küll ainult saaga plahvatuslikku algust. Selle saaga, mille suutsid raamatu järgi isegi piiridetagused elanikud tema kohta välja guugeldada. Tähendab, ma ei süvenenud toimuvasse toona, olgugi, et huvitaval kombel elan täpselt samal tänaval, kus kogu palliplatsilahing toimus. Mind ei huvitanud. Kalamaja Facebooki grupis mölisetakse ja vingutakse koguaeg millegi üle. Aga kuna me teadsime, et tegemist on kirjanikuga, siis sildistasime elukaaslasega kohe sündmuse ära. Kohe esimese Pautsi vastavasisulise postituse peale. Meie nimetasime seda reklaamitrikiks, mitte et oleksime viitsinud kontrollida või uurida või jälgida, kas midagi hakkab ilmuma või on ilmunud. Võibolla ei olnud trikikas, ilmselt ei olnud, aga tahaks mõelda, et oli. Nii tundub ilusam. Palliloo peale võtsin hoopis Pautsi oma mõttelisest listist, keda lugeda, maha. Nüüd vast panen tagasi. Kirjutav persoon on väga intrigeeriv ja väga omamoodi metsik. Suutis esmapilgul täiesti tapvalt igavana näivast Prahasse mineku põhjusest – kirjanik läheb kuhugi midagi uurima ja kirjutama, kokku keerutada no sellise loo, et oh-oh-oh-hooo!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s