Päev kajab

Piletid ja numbrid


Upsidii! Ostsin kogemata teatripiletiiiid! Mõtlesin sedaviisi mõned sekundid pärast piletite ostmist. Midagi nii metsikut juhtus juba vähemalt nädalajagu päevi tagasi. Aeg lendab. No see oli umbes kohe siis, kui jõuti otsusele, et nüüd teeme teatrid uuesti lahti ja restos võib menüüde menetlemisega tegeleda kella 21, üle-eestiliselt. Umbes peaaegu kohe seejärel ostsin.

Sain Kinoteatrilt tüüpilise reklaamkirja. Mainiti millised etendused on valikus ja mina, otsekui transis, logisin kuhu vaja ja järgmine hetk olid mul juba kaks virtuaalset piletit postkastis. Muide, saalis sobivaid toole valides olid KÕIK kohad vabad. Arvestades aega, kus elame, ei imesta. Piletid on märtsikuusse. Hetkel paistab, et tuleb oma meeltesegadust kahetseda, vaadates kusmaal me nakatumisvõistluses asume. Kuu möödudes võime täiesti vabalt jõuda Euroopas juba esikolmikusse, kui mitte esimeseks, sest eestlane tahab alati esimene olla ja miks mitte võimsate haigestumisnäitajatega, peaasi et esimesed. Räme esikohaheitlus, mida riik püüab ilmselt takistada, tõmbab vast kultuurilisele meelelahutusele väljaspool koduseinu taaskord kriipsu peale. Eks näis muidugi. Jaanile ei julgenud kohe öelda. Ta ei ostaks elusees praegu mingeid pileteid. Ma isegi täpselt ei tea, MIKS kaks piletit ostsin. Harjumusest. Ilmselt. Üks pilet on üle järelikult, kui minna ikka saab.

Mäletan esimese laine ajal erinevatest blogidest loetud tekste, kus mainiti umbes midagi sellist, et koroonast on kopp ees, aga kirjutan ikka, sest aasta pärast on ajaloo mõttes huvitav lugeda-meenutada, milline kummaline kevad meil oli. Üha enam hakkab tunduma realistlik hoopistükkis too teine variant, mida pessimistlikumad pakkusid aasta tagasi, et sellist aega, mis oli enne koroonat, ei tulegi tagasi, enam mitte kunagi. Me peame maskidega harjuma, kogu lugu. Kunagi räägime oma lastelastele väriseva häälega: “Kui mina noor olin, ei kandnud keegi maski. Reisisime millal tahtsime ja kuhu tahtsime….”. Lapselaps kutsub sellise hullu jutu peale sulle võib-olla isegi kiirabi kohale, sest noh, ilmselgelt on vanamemmel luulud.

*****

Ma ei helistanud perekale tagasi, oma analüüside pärast. Täiesti loll. Tean-tean. Lihtsalt… Digilugu ju ei näita, et suremas oleksin, eks ole. Seega ei olnud motti helistada. Pean end homme kokku võtma ja seda vist ikkagi tegema. Igaks juhuks. Kuigi juba umbes tean, mida nad ütlevad. Et mul on lihtsalt ärevushäired. Alleaaa! Võib-olla on ka, sest numbrid üldiselt tunduvad imetoredad.

Rääkides numbritest. Silmaopist on möödas pool aastat. Käisin teisipäeval kontrollis. Nägemine on 120%. Fantastiline. Asutuse töötajad maske ei kandnud, enamus klientidest ka mitte. Nagu mingisse paralleeluniversumisse oleks sattunud…

Annul oli eelmisel nädalal ühel õhtul 39,3 palavik. Oleksin talle peaaegu kiirabi kutsunud, teist korda tema elus, aga siis tegi palavikualandaja oma töö. Annu tõusis voodist ja palus süüa. Oli rõõmus ja tahtis palju jutustada, nagu tavaliselt. Järgmisel päeval käitus nagu mitte midagi normist kõrvalekalduvat poleks juhtunud. Tahtis lasteaeda minna. Pole tänase päevani teda aeda lasknud. Koroonatestile pole ka läinud. Kas peaks? Maitset tunneb, lõhna tunneb. Ma ei tea. Temavanused põnnid saavad nüüd valida, kas lasevad orad ninna torgata või kuristavad kurku soolveega, mille sülitavad topsi ja analüüsitakse hoopis seda.

******

Raamatukogust hakkas ilusate piltide pärast näppu Asta Põldmäe raamat “Murulauk”. Loen seda Annule õhtuti. Goodreadsis panin raamatule ühe tärni. Reeglina seal raamatuid ei hinda, sest pakutav tärnisüsteem on täiesti ebaadekvaatne. Antud juhul näitab pandud tärn minu frustratsiooni, võimalusel oleks pannud miinuse hinde. Meie vestlus Annuga tollest raamatust:
Mina: Kas sa said aru midagi sellest, mida ma lugesin? Mina igatahes ei saanud.
Annu: Mina ka ei saanud.
Mina: Ma ei taha seda raamatut lugeda. Need laused on täiesti võimatud. Laused on täiesti segased ja ülemäära pikad.
Annu: Aga mulle meeldib see raamat. Loe ikka.
Mina: Kuigi sa ei saa mitte midagi aru?
Annu: Jah.

“Murulaugu” lugemine on täielik piin. Ma ei saa aru kellele see tekst on mõeldud. Lastele ülemõistuse raske, isegi täiskasvanutele keeruline. Tekstiline sisutühi ilulemine. Lõigupikkused laused, mis on rinnastatud ja põimitud ja mida kõike veel tehtud. Täiskasvanutele on lugu, mida räägitakse, igav. Kellele sellist raamatut vaja on? Raamatut on rahastanud Eesti Kultuurkapital. Piinlik. Mul on kahju puudest, mis sellise asja pärast maha on võetud. Ainult pildid on ilusad.

*****
Oma lisatööga sain ühelepoole. Raha sain kätte. Positiivne.

Rohkem ei taha täna midagi öelda. Aeg on liiga hiline, hilistel tundidel räägitakse sageli asju, mida päeval tahaks kustutada, nii et parem lõpetan.

Annu peaaegu kahene sellel pildil, sini-must-valge lipu tornis.

2 kommentaari “Piletid ja numbrid

    1. Autor on kindlasti imeline. Ma ei tunne teda, aga olen valmis uskuma, et ta on tore inimene. Kirjutasin ainult raamatust. Minul tekitas tundeid raamat, mitte inimene.
      Seda artiklit, millele viitate, lugesin enne postituse kirjutamist. Olen teadlik. Mina ei ole kirjandusteadlane, nagu artikli autor, olen vaid kirjandust õppinud.
      Raamat ei ole tõesti mudilastele, see on lastele. Liigitatud ja paigutatud sedaviisi nii raamatukogudes kui ka raamatupoodides. Kas te ise olete raamatut lugenud?
      Kui mu postitust lugeda ja vaadata, mida see põnn, kellele raamatut ette loeti, arvas, siis see on ju positiivne :) Olgugi et raamat pole kindlasti talle suunatud. Ta ei saa mitte midagi aru, aga kirja pandud keel kõlab huvitavalt ja ta tahab seda kuulata.
      Mina täiskasvanuna jään arvamusele, et see raamat ei ole tavaliste-keskpäraste lugejate jaoks, vaid kirjanikule endale või mingile kolmandale inimgrupile, mis on iseenesest ka väga aktsepteeritav variant, aga siis oleks võinud rahastus olla oma rahakotist.
      Lasteraamatu jaoks ei ole valitud kirjutamisstiil kohane.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s