Päev kajab

Justkui kogemata sündinud list


Kuu 7. päevaks valmib alati üks pisike list. Sinna lähevad asjad, mida soovin osta, mida oleks vaja, või mis teenuseid tahaks tarbida, nt juuksur. List kujuneb kuu jooksul. Igal kuul valmib uus list.

7. kuupäeval on mul palgapäev. Ja vot siis vaatan listi üle. Võimalik, et selline listimajandus on isegi kuskil säästmist või planeerimist õpetaval platvormil, raamatus, blogis, või mis iganes muul kandjal miskitmoodi välja toodud. Mul tekkis selline listitamine praktilisest vajadusest, et ei kulutaks üle, et mõtleks paremini läbi, mida ja kas üldse on vaja, et kuu lõpp oleks lihtsam.

Ja nüüd ongi nii, et palgapäevaks on valmis nimekiri asjadest. Vaatan selle üle. Teen umbkaudsed arvutused. On olemas teatud summa millest lähtun, mida ei taha ületada. Tõmban mõned asjad maha st loobun või kui tunnen, et ikkagi on vaja, aga pole kiiret, jätan meelde ja need lähevad järgmise kuu nimekirja. Kui konkreetne nimekiri on läbitöötatud, asjad tellitud, viskan nimekirja minema. Ei kanna asju, millest seekord loobusin, kohe uude nimekirja. Põhjus lihtne. Kui ma nad unustan, järelikult ikkagi väga vaja ei olnud ;) Uut nimekirja alustan umbes nädalajagu päevi pärast palgapäeva.

Saan selle listitamisega kaks ühes – parema ülevaate oma kuludest ja väikse mälutreeningu.

Võimalik, et kellelegi tekitab selline listitamine kuidagi ahistava tunde, sest kuu keskel riideid või mis iganes muid asju osta ei tohi. Minuga on vastupidi. Täiesti vabastav tunne. Asju ostan ainult kuu alguses, läbimõeldult. Ei teki mingit ostlemist keset kuud puhtalt emotsiooni pealt. Oskaksin endale ära põhjendada küll, miks midagi kohe ja nüüd on vaja, kuigi tegelikult, kas ikka on vaja? Kas üldse? Panen nimekirja, vaatan pärast palgapäeva üle, löön summad enne ostmist kokku ja mõtlen. Alles siis teen valiku ja ostud.

Seekord otsustasin loobuda, tähendab – edasi lükata, juuksuriteenuse kasutamise ja päikeseprillide ostmise.

****
Postitust jätkatud järgmisel päeval…

Juuksed. Oh, jah! Mõtlesin küll, et selle kuu elan veel juuksurita üle… Kuidagigiii….

Need karvad, mis veel peas, on nii-iii kohutavalt värvist välja kasvanud, et… sundisid mind alternatiive otsima, kuidas ikkagi juuksurisse saaks, ilma lisakulutusteta, sest ilm võib kiskuda lausa nii soojaks (ükspäev oli siin +17), et enam ei saagi mütsi kanda, mis ma siis teen. Tänaval patseerides mingi täielik kaltsakas ka ei tahaks välja näha, oma sorakil salkudega.

Kus häda kõige suurem seal….. Lahenduse pakkus Annu seismajäänud jooksuratas. Preili sellest välja kasvanud. Väga vinge firmakas ratas kusjuures. Panin FB-sse müüki. Läks uuele omanikul minutitega ja minul juuksuriraha koos! Seekord läks eriti lihtsalt. Päiksekad jäävad küll ikkagi ära. Väga tahaks, aga mul ei ole vist mitte midagi müüa hetkel ja no karjuvat vajadust ka ei ole. Ehk järgmisel kuul, seni lasen ringi silmaopijärgsete päiksekatega. Koledad, ei sobi mulle üldse, aga töökorras.

kõige värskem pilt minust :D ja kui juuksurisse ei saa, siis ma vist panen suveni välja sellise mütsiga
Kiviprintsess
Leidsime metsast tuletorni

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s