Päev kajab

Kas te piitsutate ennast?


Seda küsis minult perearst, pärast analüüsitulemuste saabumist. Jäin suhteliselt tummaks, natuke võttis aega ise end piitsutamas ettekujutamine. Ei no, muidugi sain aru, et teda huvitab ülekantud tähenduses piitsutamine, eks ole. Mõtlen miskipärast sageli pildiliselt ja sellisel juhul ilma filtriteta. Arst kohe täpsustas – kas olen võibolla mingit dieeti alustanud, või piinan ennast ülemäärase trenniga või midagi muud säherdust.

Ei. Ei mingit piitsutamist, ei otseselt ega kaudselt. Tegelikult ma natuke plaanisin ajaliselt kauem plangutama hakata. Need kaks minutit ei tundu enam erilise väljakutsena. Suurest hirmust jätsin nüüd igaks juhuks üldse plangutamise maha, mõneks päevaks, kuigi…. See on ikkagi täielik jamps. Minu füüsiline aktiivsus on pigem liiga madal. No erandiks ainult nädalavahetused. Seekord käisime Pärnus, lisaks tuiasime sealkandis ühes rabas ja tõesti-tõesti saime laupäeval sammude arvuks lausa 20 000 pluss midagi-midagi, mis ei ole ka nüüd mingi megatohutu trenn. Aga pikemas ajalises lõikes ma ei ole üldse aktiivne, siin on juhtunud sisse päevi, kus liikumine on kujutanud endast vaid Annule lasteaeda järele minemist. Lasteaed asub kodust 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Kõik. Pigem ise olen mures oma vähese aktiivsuse pärast.

Arst arvab, et olen kurnatud, väga. Ega vastu ei vaidle, tunnengi suurt väsimust.

Näidud olid muidu ootuspäraselt ilusad. Väljaarvatud üks number ja vot selle põhjal arst tahtiski teada, kas tegelen iseenda füüsilise kiusamisega. Nüüd on variant, et kollakad silmad on geneetikaga seotud või selle va salapärase kurnatusega või… Igal juhul saan paari nädala pärast veel mõned uuringud. Mind valgustatakse läbi, eks siis paistab. Googelmoogeli ja kahe kuu taguse arstivisiidi tulemusena, kus toona pakuti, et võibolla on mul ärevushäired, sest sellised sümptomid, nagu mul toona olid, võivad sellisel puhul esineda, olen suutnud ilmselgelt ka oma teooria luua, miks mind kurnatus vaevab. (“võimas” lause tuli, ma ei viitsi ümber mõelda, olen ju megakurnatud, nagu me nüüd teame :)) Nüüdseks olen veendunud, et sorry aga ärevushäireid mul küll ei ole, võibolla isegi kahju, et ei ole. Asi oleks vähemalt selge. Oma teooriat, mis värk tegelikul võiks olla, hetkel kirja ei pane, las ikka õppinud proffid tegutsevad.

Viskan siia mõned Pärnus tehtud pildid:

Need kahe nööri vahelised alad, midamööda preili end tippu välja kangutas, olid peaaegu tema pikkused. Vapper ja tugev preili :) Minu kõige kõigem :)
Tal on täpselt 4 paari ketse-tosse. 3 paari roosad ja see üks on roheline – tema lemmik :)
Pärnu rannas käisime ka muidugi
Ilm oli külm, nii pidin oma vabaajajalatsite asemele ostma uued poolsaapad. Kui sotsmeedias poleks reklaami ette visanud, et Tom Tailorid on 50% soodsamad, poleks ilmselt nii kallist brändi ostnud. Mul ei ole kunagi Tom Tailoreid olnud. Selgub, et nad on ülikerged ja mõnusad, eriti need kangaga versioonid, ilmselt on olemas ka jäigemaid nahast versioone, vist. Ma ei tunne Tom Tailorit :)
Kohalik

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s