Päev kajab

Kiirülevaade ja silmarõõm Ronaldo


Nii. Teen käbedalt kokkuvõtte, kuigi ega te ei pea seda lugema ka. Kerige lihtsalt lõppu ja seal on tänase päeva parim osa.

  • Oma kollasilmsusele, geneetilisele erilisusele mingit täpsemat vastust ei saanud, sest… Unustasin perearstile helistada. Oh, jah. Tean-tean… Eriti veel kui selle siia kirja panen… hakkab kohutavalt piinlik. Umbes kaks nädalat unustasin ja nüüd tundub juba imelik helistada ja vestelda. Perekas on raudselt puhkusel ka. Kuidas ma nüüd siis helistan…
  • Lisaks sellele, et käisime 1. juunil pildistamas, pilte olete kõik juba Instas või FB-s näinud, külastasime sama päeva varahommikul preiliga hambaarsti. Muide, hommikul plaksatasin ehmatusega silmad pärani, prahvatades sekund pärast ärkamist “UNUSTASIN ÄRATUSE VARASEMALE AJALE PANNA!” Nii oli. 45 minuti pärast pidime olema juba telemaja juures, Annuga hambaarstil. Ja meie alles ärkasime Kalamajas.
    Muidugi jõudsime õigeks ajaks. Meie Jaaniga ei söönud midagi, ainult Annile organiseerisin kiirelt ühe võileiva ja klaasi keefiri. Selles mõttes on ikka imeline teha tööd kodukontoris. Teadsin, et tuleme pärast nagunii koju tagasi ja ma võin siin iga kell omale arvuti kõrvale midagi söödavat võtta.
  • Uuem lugeja ei tea, aga mul on vedanud süljega. Jep! Hambaarstid on üsna veendunud, et mulle ei teki ilmselt kunagi hambaauke, sest sülje keemiline koostis on säherdune, mis tõmbab kõik sealkandis liikuvad pahalased üks-null siruli. Pigem võin liigse hambapesuga oma hambaid kahjustada. Meenub ülemöödunud kontrolliskäik, kus arst ütles: “Kuule, tegelikult…….. Ega sa ei peagi neid hambaid väga pesema…. Sa saad muidu täidised sellepärast, et lõhud neid pesemisega.”
  • Annuka arst, kellele otseloomulikult ei hakanud oma hammaste lugu rääkima, ütles ükshetk nii muuseas, preili tühja sahtlit uurides, et selles suus vist ei nähta kunagi hambaauke. Paistab olevat selline suu.
    Rääkisin seepeale oma süljest, ta noogutas ja ütles tere tulemast klubisse. Selgus, et tal endal on samasugune lugu hammastega nagu mul. Ilmselt saab olema Annilgi. Mõnes mõttes on kohutav, KUI sarnane Annu väga paljudes asjades minule on, aga no see hammaste-teema – JEEEEEEEEZ! Midagi ülihead ka ikka! :) Lisaks öeldi, et kõik uued hambad peaksid kenasti ära mahtuma, mis pigem on üllatav, aga samuti ülipositiivne uudis. Aga eks näis. Hetkel, viiesena, on tal vahetunud kaks keskmist alumist hammast, tulnud on taha suured uued jäävhambad ja 6 hammast ülemisest esireast on välja potsatanud, ootame uute lõikumist. Soovitati porgandit süüa, kõva asja närimine aitab lõikumisele kaasa. Arst ütles, et on oma praktika jooksul näinud ühte last, kellel oli kaheksandaks eluaastaks juba KÕIK hambad jäävhammaste vastu vahetunud. Püsime samal kursil.
  • Juba läheb postitus liiga pikaks, onju.
  • Kui Annu nädalaselt Pärnu puhkuselt naases, tegi ta ettepaneku teha kodus suurpuhastus. Õnneks juba autos, suunaga Tallinnasse sõites tegi, mitte kodu uksest sisse astudes. Siit kõlavad minu geenid… Pärnus muidugi ongi kõik kordades puhtam, kui meil kodus. Ma ei suuda oma emaga elusees koristamises sammu pidada. Geenid pluss nädal aega Pärnus võivad tõesti minu lapses tekitada tunde, et peaks kodus koristama. (Päriselt peab tegelikult ka, sest ma pole ammu koristanud, ainult korrastanud olen. Need on kaks erinevat asja.) Eile tõmbaski Annu pärast õhtusööki lauaaluse harja ja kühvliga puhtaks ning kuivatas kõik nõud ära, omaalgatuslikult.
  • Lisaks tundis preili huvi, mis plaanid on meil nädalavahetuseks. Ja kui ma ei ole veel plaane teinud, siis teeme kohe ära. Nagu. Kuulen jälle geenide häält aga…
    Mul ei ole plaane. Sest… Miks mul plaane ei ole? Hakkan varsti ise ka muretsema, miks mul plaane ei ole. Kuramus küll. Mina, paadunud FOMOkas, kus mu plaanid on?! APPI!
  • Korrastamisest. Üks tilluke ebaoluline fakt. Meie tillukese kodu, kõige närvesöövamalt pidevalt segamini mineva territooriumi tiitli sai alatihti üllatus-üllatus minu pesusahtel. Sest sinna peab palju muudki, kui vaid alukad ära mahtuma. Aga nüüd, õigemini küll juba umbes 3 või isegi 4 kuud järjest, iga jummala päev tõmbab näo naerule, kui pesusahtlisse sukeldun, seda ei saa isegi enam sukeldumiseks nimetada, sest… Korrastasin selle ära, KARBIKESI kasutades. Täitsa lõpp kui palju rõõmu ja rahulolu suudab pakkuda pesusahtel, millest sa leiad probleemivabalt sekundiga, vajadusel isegi pimedas, kõik asjad üles. KonMari meetod töötab.
  • Oh, tõmban nüüd otsad kokku. Kaks nädalat veel… Puhkus tuleb. See oli nüüd küll üsna puder ja kapsad postitus, aga mis sa ära teed. Järgmisena peaks köögisaagat kajastama. Käisin disaineriga kohtumas. Jaan kaasa ei tulnud, ütles, et loodetavasti ma ei kuluta väga palju raha… khm-khm.

P.S. Päeva nael on muidugi Ronaldo. Ma ei vaata jalgpalli, eriti. Ja ei tea sellest ka suurt mitte midagi, AGA nüüd on isegi minu blogiseinal portugaallasest ilumees täies hiilguses esindatud, sest noh, mida iganes mittepositiivset temast enne arvasin, taganen KÕIGEST. Ja kummardan maani. Neli miljardit dollarit… Upsidii!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s