Päev kajab

Hirmsad asjad


Tagasi me nüüd olemegi! Nädalajagu päevi veetsime Tšehhis. Kes instas on, see vaatas, ja nägi storisid, mis reisil olles said postitatud. Praegu saab ka veel veidi vahtida, panin highlightsidesse. Midagi külastatud kohtadest täpsemalt siin kirjutama ei hakka. Tuleb hoopis postitus kahest kõige hirmutavamast hetkest meie reisi jooksul ja need mõlemad leidsid aset Prahas, hotellitoas.

Tundub veider, eks ole. Lähed esimest korda koos lapsega pikemale välisreisile, kus saab isegi ühel üliägedal kaljusel matkarajal ronitud, turistidest pungil platsidel ja loomaaias käidud, isegi ühistranspordiga (tramm, metroo, buss, pikamaa buss) ja rendiautoga sõidetud, aga kõige hirmsamad asjad juhtuvad täiesti lihtlabases hotellitoas. Igav, onju.

Esimene neist. See on nüüd natuke naljakas ka. Eriti tagantjärele meenutades.

Tšehhis olid soojad ilmad. Ööseks tuli aken lahti jätta, et magada saaks. Eks meil olid seal ka üsna soojad tekid ja mingi veider ülipehme ja kehasoojust salvestav madratsikate. Käsil oli teine öö.

Ärkasin keset ööd. Jube palav oli. Ukerdasin voodist välja. Käisin peldikus. Jõin vett köögis. Kiikasin lahtisest aknast välja. Ja tulin hämmastavalt suurepärasele mõttele, oma meelest. Tegemist oli aknaga, kus sai avada kaks akna poolt. Minu lapsepõlvekodus olid ka sellised aknad. Praeguses kodus on paketikad, kus saad küll jätta tuulutusava, aga terve akna avamine tuleks kõne alla vaid aknapesu korral või kellelegi õue midagi ulatamise puhul. Tagasi hotellituppa… Meil oli lahti vaid üks akna pooltest. Otsustasin teise ka avada. Et oleks rohkem õhku toas.

Ma ei tea, kas see on Tšehhi akende omapära või üksnes selle hotelli aknad olid nii nutikad, aga igal juhul kui avasid esmalt sisemise akna täielikult ja seejärel välimise täielikult, läks välimine aken nö lukustatud asendisse, mis on väga mugav, sest tuuletõmbuse või näiteks öise ilmamuutuse korral ei saa akendega juhtuda mitte mingisugust õnnetust. Nad ei kolise, ei liigu, klirise, purune. Ainult et, … Lukustatud asendisse läheb aken imelihtsalt, KUID väga valju heliga. Käib selline KLIKK!, mis võib unest üles ajada.

Jaan ärkas. Täpsemalt küll ehmus üles. Unesegasena räntsaki! tõmbas ennast istukile ja esimene asi, mille tema unine aju suutis registreerida, olid mingid jalad akna juures. Keset ööd. Ohumärk! Selle peale tegi Jaan miskisugust, ilmselt ähvardavat, häälitsust. Mis ajas üles Anni ja ehmatas mind poolsurnuks. “See olen ainult mina!” suutsin piiksuda. Kõik rahunesid maha.

Jaan oli arvanud, et mingi pätt ronib jalad ees aknast tuppa ja püüdis seda “pätti” hirmutada. Noh, täitsa õnnestus. Kuigi kõik said omajagu ehmatuse osaliseks, Jaan muidugi kõige suurema, sest pätihirm on raudselt suur hirm, ja mina selles kõiges koomikat nägin ja lihtsalt naerma lõpuks purtsatasin, siis järele mõeldes – täielik respekt Jaani suhtes. Ma ei tea, mida mina oleks teinud, kui oleksin arvanud, et mingi pätt ronib aknast sisse, aga no kindlasti ei oleks ma julgenud karu häält tegema hakata :D

Selline mees on siis Jaan.

Äääh, teise hirmsa asja kirjutan homme :) Pean nüüd toa Anni sünnipäevahommikuks ära kaunistama.

2 kommentaari “Hirmsad asjad

  1. Palju õnne Annile! Ja emale-isale ikka ka :)!
    Sul läks tegelikult väga hästi, mõtle, kui Jaanil oleks käepärast kurikas või midagi olnud…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s