Päev kajab

Tüdrukute värk


Jalutasime Annuga eelkoolist koju. Jah, tema käib, kuigi ei peaks, mõttetult kulub raha ja no ma elusees ei usu, et tal oleks tekkinud ilma selleta esimeses klassis probleeme, aga kui teised käivad… Ja kui sa ise ei suuda kohe alguses normaalselt mõelda ja õigel ajal vormistada niivõrd lühikest sõna nagu EI, siis on nii nagu on. Annu ise väga fännab, vähemalt praegu. Tunneb ennast suurena ja üleüldse… Järsku oleks pidanud ta päriselt kooli panema? See viimane oli nali. Ei ole vaja päris kooli veel. Samas, kui neil eelkoolipõnnidel oli väike aktus esimese koolipäeva puhul, siis Annu lendas oma koolikoti ja lilledega lavale enda õpetaja kõrvale no nii enesekindlalt et. Mina nii väiksena arvasin ka otseloomulikult, et olen maailma naba, aga kohe kindlasti ei käitunud ja suhelnud nii julgelt nagu tema. Lappama läks see jutt siin…

Et siis, jalutasime koju. Nägime kinnisvaraarenduse reklaampilti, kus oli lisaks majale ka üks näidiskorter koos sisekujundusega. Annut huvitas, kas tolles majas ongi täpselt sellised korterid. Seletasin miks selline pilt maja kõrvale on lisatud.
Tulemus. Annu teatas, et sisustab ise kogu meie uue korteri ära. Hmmmm.

Need on hetked, kus tuleb kiirelt reageerida, et kellelegi ei jääks vale mulje ja kõik saaksid asjadest täpselt ühtmoodi aru. Lubasin, et ta saab oma toa ise sisustada, mitte teisi. Annan talle ette erinevate mööbliesemete puhul variandid ja ta saab teha nende seast oma valiku. Tundus, et kõik osapooled jäid rahule. Kas sisustamise teema on mingi tüdrukute teema? Tähendab. Ma saaks aru, kui laps ütleb, et tema sisustab OMA toa ise. Loogiline. Muidugi sa tahad, et sul oleks sinu enda toas mõnus olla ja ilmselgelt sa tead ise kõige paremini, mis sulle meeldib ja milline su ruum olla võiks. Loomulikult. Aga laps ütleb, et tahab TERVE KORTERI ise ära sisustada? Ja ma tean, et Anni ei sisustaks seda kui üht ülisuurt mängutuba. Me oleme rääkinud oma unistustetubadest, kes mida ja miks millistesse tubadesse tahab. Et siis jah, oli kerge hämmingumoment. Lapsena, ma ei tea, mina ilmselt ei oleks viitsiks tervet korterit sisustada. Nii et see vist ikkagi ei ole lihtsalt tüdrukute värk, vaid … Annu kardab, et tema emme paneb muidu sisustamises miski olulisega mööda? A la ma ei tea, kuidas asjad peavad käima tänapäeva moodsates korterites? :) Noh, ütleme nii et ega see hirm pole päris asjata. Ega ma just ülisuur trendidega kaasaskäiv mutt ei ole.


P.S. Käisin teisipäeval sünnimärke eemaldamas. Pidi võetama kolm, reaalselt läks noa alla neli. Jooksvalt otsustati, ega ma muidugi ei protestinud ka. Sain nii võimsa kohaliku tuimestuse, et jalgsi kojuminnes käis pea omajagu ringi. Kojuuimerdamise ajal läksid meeled õnneks veidi selgemaks. Ööseks soovitati valuvaigisteid varuda. Mõtlesin ajada kõva muti joont ja tablette mitte kasutada. Ei kasutanudki. Uni oli seetõttu pehmeltöeldes suhteliselt häiritud. Terve järgmise päeva oli pidevalt mingi ebamugavus/valu, aga selline umbmäärane. Talutav. No ei võta ju üks tavaline keskmine eit valuvaigistit, kui just häda kisendama ei aja, eks ole. Tulemus. Õhtuks olin rohkem väsinud kui reeglina ja omajagu närviline. Kui sul pidevalt on natuke ebamugav, kasvõi suhteliselt nõrk valu kummitamas, siis see tohutult mõjutab elukvaliteeti. Uskumatu kuidas migreenide käes vaevlejad üldse elamisega hakkama saavad! Kui mind juba mingi mõttetu järgmisepäeva haavavalu pingesse paneb ja õhtuks ära kurnab, siis noh, migreenikud…. Jeeeesus küll! Ei taha mõelda, mis elu teil on.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s