Täna kahe nädala pärast saame võtmed kätte. 22. detsembril on meil justkui jõulud ja kingiks uue korteri võtmed. Pole paha. Jah, said varem valmis, vähemalt meie korruse. Nipet-näpet asju on veel teha, aga mitte meie korteris. Eile käisime üle vaatamas. Maja tutvustamist alustati trepikojas, kohe peauksest sissetulles, räägiti mis detailid ja miks seal on ja mis veel tulemas. Projektijuht näitas ja rääkis. Keegi teine oluline tegelane viibis ka juures, mis rolli ta ehituse juures täitis täpselt ei mäleta, võibolla midagi töödejuhataja laadset, sest härra tundis töömehi nimepidi. Igal juhul oli ta ehitamisprotsessiga väga kursis.
Ilmselt ebaoluline fakt, aga mõlemad tegelased olid äärmiselt sümpaatsed, soojad inimesed. Sa kohe nägid, kui rahul nad ise valminud majaga on, seda mitte üleolevas mõttes, vaid hoolivas. Kuna meie korter oli nende jaoks esimene targa kodu paketiga tutvustatav pind, siis peegeldus mõlema nägudel elevus. Nutika ekraani ees seletati meile kus, mis, mitu kaamerat on majal jne.
Igasuguse muu toreda info seas saime teada, et Annile mõeldud tuppa paistab päev läbi päike ja seetõttu on sinna pandud ka UV-kaitsega klaas akna ette. Väu! Ei osanud lootagi.
Kogu see tark jutt, mis mul suures osas on juba kuhugi ajusügavustesse ära eksinud, mida kõike peab meeles pidama ja mida kõike see korter oskab või mida seal teha ei tohi, antakse meile võtmetega koos “manuaalina” kaasa. Küll mitte paberkandjal, vaid kaasaegsel viisil mälupulgal. Kui see mälupulk kuhugi ära kaob…. Noh. Siis ma ei tea, mis saab. Eeldaks, et neil on kuskil koopiad olemas.
Nüüd siis see pisike probleem, et oleks vaja sisustust. Õigemini ressursse selle ostmiseks. Väga kiire pole muidugi. Meil on ju meie praegune korter ikka veel alles. Kui köök, mis muideks peaks veel käesoleva aasta numbris uude elamisse ära paigaldatama, lõpuks olemas on, viskan end seal põrandale pikali ja mediteerin sisekujunduse teemadel. Mis ei tähendaks muidugi, et mul ei oleks juba lingid ja pildid ja hinnad välja vahitud mingite asjadega seoses. Aga võibolla mõtlen ümber….
Ai kui äge! Ma olen vist sama elevil kui te ise :D
😀 mul on ilmselgelt elevus koos ärevusega. Tunne on nagu peaks kuhugi tormama ja midagi ostma hakkama. Õnneks vaba raha ei ole. Muidu ei tea mis kõik veel hullust peast uude kohta veaks.