Päev kajab

Ei pidanudki väga kaua ootama


Pole veel sissegi kolinud, kui juba remondiplaane mõlgutan. Need on pigem küll ümbertegemise plaanid kui remont. Vannitoast lõhuksin vanni välja, sest see neelab metsikult ruumi, ja asemele laseks panna ülivõimsa dušši. Elu ei oleks siis mitte lihtsalt lill, vaid täielik paradiis. Pesumasina-kuivati torn ei kuulunud mu unistuste kodu juurde. Pluss mingi veider nurk, kuhu keegi peale minu nüüd ligi ei pääse. Nagunii ei ole ma üldse vanniinimene. Dušši all võin vabalt vähemalt pool tundi liguneda ja mida soojem vesi, seda ennastunustavam olemine. Vee voolamise hääl, see on nagu vihm, mida armastan. Boonusena massaaž. Väsimus taandub, mured lahtuvad. Lugemise kõrval eskapismi edetabelis kohe teisel kohal. Lubasin Jaanile ühe aasta ikkagi vastu pidada, vaatab, mis pärast saab.

Pesumasina ja kuivati võtsin vastu mina üksinda. Töömehed olid väga organiseeritud, kiired, pädevad. Tegid mulle, kui mitte kunagi kuivatit kasutanud inimesele, kiirelt koolituse. Ja telefoninumbri sain ka ühelt, andis lihtsalt, omaalgatuslikult, et noh, kui on vaja.

Muide, härra tuli eile minu juurde näpus kõlkumas riidepuu minu kleidiga ja küsis umbes midagi sellist, et kuidas ta seda pakkima peaks ja et ta võib tulla nüüd iga minu riide-esemega ja üle küsida, kas võib ära pakkida. Sain ta oma riietest eemale, nõusid pakkima.

2 kommentaari “Ei pidanudki väga kaua ootama

  1. Sa said kutilt telefoninumbri, see muu udru-mudru jutt oli lihtsalt petteks :)
    Kas ei oleks olnud kindlam lasta härral siiski riideid pakkida, nendega ju ei saa midagi hullu juhtuda, aga nõudega… nojah, alustate siis ühekordsete nõudega uues kohas :P

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s