Päev kajab

Just normal water


Enne Sri Lankale minekut saime keresse mitu vaktsiini. Seda, mida konkreetselt reisi sihti arvestades soovitati – tüüfuse vastu, ei saanud, sest tarneraskused. No olgu. Saime siis hepatiidi ja teetanuse ja… millegi vastu veel. Me olime üliviksid-viisakas ja käisime reisieelsel meditsiinilisel nõustamisel. Tasuline teenus. Kujutate pilti. No ja muidugi lasime endile kõik need vaktsiinid kaela keerata. Jah, raha eest. Kõige eest tuleb tänapäeval maksta. Pluss mina otsustasin, et pean tegema kolmanda COVIDi vaktsiini ka, sest järsku juhtub mingi veider lugu ja ma ei saa tagasi Eestisse. Mul viimasest ehk siis teisest vaktsiinist juba umbes tuhat aastat möödas. Oli mingi reegel, mis vist on nüüd vananenud, aga mäletan reisieelset peresisest arutelu, kui “lahe” oleks Poolast tagasi koju mitte saada, sest COVID-vaktsiini tõend ei ole enam kehtiv. No ei tundunud variandina, mida väga kaaluda.

Meditsiinilisel nõustamisel öeldi muu jutu seas, et kui me peaks Sri Lankal puuvilju ostma, siis on hea need pesta enne söömist pudeliveega. Ilus mõte. Reaalsus, kullapallikesed, on ju aga selline, et sa saad, kui reisid säherdustes hotellides nagu meie st nelja kuni viie tärniga, iga söögikorra kõrvale valida ühe käiguna erinevaid puuvilju. Tahate mulle nüüd päriselt öelda, et need on pestud pudeliveega? Võibolla. Ei kontrollinud.

Hambaid pesime ka muide kraaniveega. Seda meditsiinitöötaja ei maininud, et võiks kasutada pudelivett. Eriti veel kui sul on kaasas laps, kes ilmselt neelab hambapesu ajal kordades rohkem igasugust kraami alla kui sina täiskasvanuna. Ise nii helge peaga ei olnud, vähemalt alguses mitte. Pärast Annuka kummalist haigestumist, mis küll möödus ülikiirelt (Vahemärkus: see oligi, nagu hiljem selgus, Annuka lemmik päev reisil, sest ta sai pool päeva telkut vahtida. Küll võõrakeelseid multikaid, aga no mis sa teed raskel ajal.) võtsime kasutusele pudelivee. Vähemalt paaris järgmises hotellis, aga siis vist jälle unustasime, sest ei meenu nagu oleks lõpuni pudeliveega vannitoas kihva pesnud.

Meil olid mõned väga luksuslikud hotellid, kus teenindajad kimasid söögiaegadel laudade vahel ja neilt me siis tellisime alati ka vett. Pudelivett. Nõustamisel pandi südamele, et tuleb vaid pudelivett juua. Jumalapärast. Muidugi. Nõus.

Mingi hetk, kui olime kuumusest ilmselt juba korralikult läbiimbunud ja tundsime endid kuidagi väga koduselt või lihtsalt hakkas igav. Ei teagi. Mina olen süüdi. Tunnistan. Mis mulle pähe lõi, aga järsku hakkasin nägema, et vett käiakse laudade juures valamas ka lihtsalt tavalisest kannust ja kui tuldi meie soove uurima ning küsiti, kas tahan just normal waterit, siis muidugi tahtsin. Selgus hiljem, et see oli tasuta. Pudelivee eest tuli lisaks maksta. Muidugi mitte eriliselt palju. Ikka vähe, aga kui saab midagi tasuta, siis vanad eestlased… Hiljem mõtlesin, analoogi vedades meie restodega, tähendab tavaline vesi ju kraanivett. Enesetunne ei olnud halb, ei läinud ka halvaks. Nii et paaris kohas sai veel normal waterit joodud. Ärge teie ikkagi nii vabameelsed olge, igaks juhuks. Või küsige, kust see normal water tuleb :) Me ei küsinud, aga jõime. Ullikesed sellised. Muideks, meditsiiniliseses reisinõustamises öeldi, et kui kokteile tellite, siis uurige, kas nad panevad kraaniveest tehtud kuubikuid kokteili või pudeliveest tehtuid. Noh. Jah… Et siis… Me ei ostnud suvalisest kohast kokteili (enamasti), nii et me ei küsinud. Issand, kui ma praegu mõtlen. Rohkem oleks pidanud muretsema, tavaliselt muretsengi. Ülearu muretsen enamasti, aga seal… ma ei tea. Tegelikult ainuke suvakas koht oli n-ö Salarannas… Või ei… üks koht oli veel… Aga me jäime ellu. Õnneks.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s