Päev kajab

Random


Kas te kuulate oma lapse häält? Muidugi te kuulete ja kuulate, mida ta ütleb, aga kas te panete seejuures tähele peamist ehk sõnumit või ka hääle tämbrit? See kuidas ta räägib ja kuidas kõlab. Jutu sisu on muidugi väga oluline, aga… Olen korduvalt tabanud end hoopis tema hääle kõlale keskendumas, mis, muideks, ei ole seni takistanud ka sõnumit kuulamast. Kas see on kuidagi veider. Ei tahaks uskuda. Mõnikord kuulan, mida ta ütleb, vaatan talle silma ja jälle – hääl, nüansid, see talletub mu meeltes. Oletan, et salvestan oma mällu tema häält lapsena. Eriti intensiivselt tajun hääle kõla tema põnniradarilt tulevatelt häälsõnumitelt. Ma võiks mõnikord lausa nutta… See hääl, eriti kui see on ahastuses, väänab mind sisemiselt nii, et olen murdosasekundiga ribadeks. Aga minu ülesanne on olla rahulik. Ja ma olen – või annan endast parima.

Kas minu ema tegi samamoodi? Kuulas ka hääle kõla? Kas see on normaalne, et ma ikka aeg-ajalt vaatan teda kui ilmaimet, sest ta näeb välja nagu mina lapsena. Püüan näha ennast tema silmade läbi ja ülejäänud maailma. Olin enda meelest vahetult enne kooli minekut n-ö valmis. See olin Mina ja veendunud, et kõik, kes peavad mind mingiks titeks, ei tea üldse kellega neil on tegu. :) Oma põhiolemuselt olin valmis. Minust oli saanud Mina.

Ta on samasugune. Me oleme nii sarnased. Aga tema on muidugi Tema. Ta on palju avatum. Lollitab ja teeb nalja, ja on julgem kui mina, aga õnneks ettevaatlik nagu mina. Ja ta on väga enesekriitiline, nagu mina. See on kõige kurvem.

Raadios loeti ette horoskoope, millise sodiaagimärgiga koos reisimine on kõige ebameeldivam. Tuli välja, et Jaan (vähk) ja preili (neitsi) on ühed ebameeldivamad :D Mina olen muidugi ideaalne, sest noh, amburid on ideaalsed. Me oleme rämedalt vabameelsed ja tohutud seiklejahinged. Ja me oleme ideaalsed vanemad, vähemalt laste meelest, sest noh, vabameelsed…. Mitte et ma horoskoope usuks, aga no täiesti normaalne on, et kui sinu kohta midagi head räägitakse, siis võib ju hetkeks midagi sellist ka uskuda, mille puhul reeglina nina kirtsutad.

Miks ma kõigest sellest kirjutan, ei teagi… Meid ootab preiliga ees üle tuhande aasta nädalavahetus kahekesi. Kuna tean, et talle meeldib muuseumides käia, siis homme on muuseumide päev! Juhhei! Ja, jah, me läheme neisse muuseumidesse, mida meil üks pereliige on pidanud aja ja raha raiskamiseks, sest… no mis iganes põhjustel. Ma vabandan ennast välja sellega, et olen ambur, ja täiesti vabalt me läheme ja avastame, sest nagu me teame – raha minusuguste puhul tähendab (sodiaagimärgist lähtudes) – NAUDI ELU!!! Ärge pabistage, mul on tegelikult nii kolmas sammas kui meelerahufond olemas.

Täiesti ükskõik, milline on olnud meie päev, igal jumala õhtul, kui ma preilit magama saadan ja me viimased vilega (meie oma teema ;)) õhumusid teele lennutame, kõlab temalt: “Sa oled maailma parim emme!”

Issssssand, kuidas ma tahaks see olla! Igal õhtul mõtlen, et tahan homme olla parem kui olin täna. Talletan hääle kõla, kui ta sedaviisi ütleb. See jääb mulle meelde. Peagi enam sellist lauset ilmselt ei kuule, isegi kui ta nii mõtleb. Sest suureksaamine toimub üleöö.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s