Hetkeks oli plaan siia kirjutada ainult üks sõna. Pikk lohisev pealkiri ja üks selge konkreetne vastus. Ilma vahutamiseta. Sest ma olen vähese jutuga eit. Konkreetne. Oskan prioritiseerida, pluss armastan listide koostamist, mis aitab välja sõeluda selle kõige-kõigema. Konkreetsus muide ei ole jäikuse sünonüüm. Olen väga paindlik inimene. Kui see siin oleks messengeris peetav vestlus, lisaksin nüüd ühe võimsa naerunäoga emotikoni. Sest mu paindlikkus väljendub automaatselt piirideta moel vaid juhul, kui minuga suheldakse meeldival viisil. Vastasel korral… See ei ole tegelikult praegu teema. Jutt läks pealegi juba veidi krüpteerituks.
Minimalism on üle parda heidetud.
Viimasel ajal näen igast kanalist reklaame, mis mind justkui väga kõnetavad. Kõike tahaks osta! KÕIKE! Mul on kõike VAJA! – kodusisustuskraami, otseloomulikult uusi hilpe, laps on riietest-jalatsitest kevadeks välja kasvanud, isegi kosmeetikat on vaja. Saate aru – kreeme, toonikuid, niisutajaid. Mina, kes ma olen elu aeg pea olematu kosmeetikaga hakkama saanud. Kõik maksab väga palju raha. Tahan seda kõike ja KOHE. Korteri laenumaksed tõusid. Mitte veel küll kosmosesse, sinna on mõni kuu aega.
Ja palun väga – kõige selle kõrvale organiseerisin meile reisi. Hispaaniasse. Olgu öeldud, et airbnb-tamine pole Andaluusias maailma kõige odavamad. Tähendab, vabandage, alati on võimalik leida väga odavat majutust, juhul kui sind üldse ei huvita, kus sa ööbid. Mind huvitab. Sellest hakkab vist kujunema probleem. Kui Jaan teeks bronnid, ütlen ausalt, meil kuluks ilmselt poole vähem raha majutusele. Aga ta ei viitsi ja mina ei taha, et ta teeks. Juba sai öeldud miks. Leian vabanduse oma suts kõrgematele nõudmistele sellega, et pilt, mis sul airbnb-st vastu vahib, ei pruugi reaalsust adekvaatselt peegeldada. Mõistlikum on apetiitsemat pesa jahtida. Pettuma pead ilmselt nagunii, aga ehk on sedasi kukkumine veidi valutum st ei avasta end keset ööd koos prussakatega peitust mängimas vmt trastilist.
Niisiis – standardid. Igasugused standardid tuleks kriitilise pilguga üle vaadata, ehk kannatab latti langetada ja muidugi loobuda tuleks kõigest, milleta on võimalik hakkama saada. Mina peaks loobuma uutest riietest, sest ega ma ausalt öeldes palja pepuga ringi ei hõlju. Kõik hädavajalik on olemas. Kodusisustamine – kannataks ju oodata. Kosmeetika – midagi ikka on vaja, aga mitte kõiki õlisid ja kreeme. Ainukesed asjad, milleta ei saa, on lapse jalatsid-riided.
Kasutasin tingivat kõneviisi. Hüpoteetiliselt peaks sedaviisi toimetama, onju. Reaalsus on hoopis midagi muud. Sageli. Näiteks on mul plaan “Minu Hispaania” kirjutanud Marjukesele pinda käia ja küsida, kus on Malaga parimad kaltsukad.
Blogistaja 
Lasteriideid leiame ka, nii et polegi midagi vaja :D Aga tegelikult olen ma ikka seisukohal, et inimene ei vaja kogu seda kraami, mida ta endale kokku kipub muretsema, minul näiteks on pidevalt tunne, et mul on asju liiga palju. Küll aga olen ma valmis kulutama oma raha toredatele elamustele ja vahvate mälestuste tekitamisele.
Mu meelest on võõras riigis raske saada head elamust kui peatuskohaks on näiteks ebaturvaline või räpane majutuskoht ja need odavama otsa kohad on paras risk, nagu sa ütlesid, pildid võivad ju ilusad olla aga…. Nii et meie peres broneerin ka majutuskohad mina oma kõrgemate standardite järgi :)
Meil kolimisega vähenes neid asju märkimisväärselt. Õnneks. Aga tunnen, et saaks veel vähendada. Ja just nimelt minu riideid :D, sest huvitaval kombel olen jõudnud sinnamaale, et kasvõi sutsuke üle põlve kleite nagu ei sooviks enam väga kanda. Annil on seevastu tegelikult riideid küll. Selgus nüüd korralikul revideerimisel. Kui arvestada, et ta ise eelistab põhimõtteliselt kanda ainult ühte oma lemmikkleiti ja üldse mitte midagi muud, vähemalt kodus. Sorteeris sahtlid ise läbi. Palusin olla tal võimalikult aus enda vastu, et mida ta kõigest sellest, mis selga veel istub, tegelikult ka kanda tahab, ainult see jääb alles. Ei mingit – oi, see on ju nii armas! (aga selga ei pane kordagi), või aga selle ostis mulle emme, või oi, seda tahaks kindlasti, emme, et ma alles jätaks. Päris ilusti tegi kaks hunnikut, millest ühe lappisin kokku ja panin tagasi sahtlitesse. Silma järgi ütleks, et paar asja, mida ta ilmselt ikkagi selga ei pane, läks ka tagasi sahtlisse, aga… okei. Lepin sellega. Ikkagi väga super tulemus.
Bronnimistega saab siin veel ilmselt nalja ka… Juba olin kahte erinevasse linna samaks päevaks ööbimise bronninud, sest meil on plaanis jõngerdada-võngerdada mitme linna vahet. Õnneks lahenes seekord bronni-probleem valutult ja raha kaotamata.