Elu on nagu raamat: et heade kohtadeni jõuda, tuleb lehte keerata. (raamatu tagakaanelt) Peategelane on kahe lapsega üksikema, kes ilmselgelt vajab puhkust. Ta saabki selle ja mitte lihtsalt puhkuse, vaid täieliku ümberstiliseerimise New York Citys oma sõbranna juhitava ajakirja poolt. Muidu ontlik ema on viimaks nõus end lõdvaks laskma ja kõike talle pakutavat nautima. Kõlab… Loe edasi Kelly Harms “Raamatukoguhoidja Amy Byleri tagastamistähtaja ületanud elu”
Michelle Thomas “Minu s*itt terapeut & muud vaimse tervise lood”
Autor räägib oma elust depressiooniga. Huvitaval kombel ei leia seda raamatut ilukirjanduse alt (vähemalt sealt raamatukogust, kust mina selle endale koju vedasin), vaid hoopis meditsiini alt. Huvitav. Raamatu autor ei ole meditsiinilise haridusega, ta on kirjanik. Ja räägib oma isiklikust kogemusest depressiooniga maadlemisel. Selline suhteliselt lustakas lugemine. Mitte mingit hambad laiali naermist, kindlasti mitte minu… Loe edasi Michelle Thomas “Minu s*itt terapeut & muud vaimse tervise lood”
Neljas nädal – maskid ja muud jutud
Huuu! Neljas nädal. Tahaks ära kolida. Või. Puhkusele. Kaugele-kaugele palmi alla. Veider et mul on raha (vähemalt hetkel veel on), millega reaalselt saakski päris ägedale reisile minna. Ja nüüd, kui mul see raha olemas on, pandi kogu maailm lukku. Imeline. YouTube ütleb siin mahedahäälselt aeg-ajalt stay home with my. Ega, ausaltöeldes, kuhugi minna ju polegi.… Loe edasi Neljas nädal – maskid ja muud jutud
Ah, et õue tahaks… Mine poodi!
Nädalavahetus oli üle mõistuse põnev! Käisin poes. Ma ei olnud kolm nädalat poes käinud, virtuaalses küll, aga mitte reaalses. Suurest ärevusest unustasin paar asja osta, nii et plaanin homme UUESTI poodi minna. Metsik! Sain ilmselgelt positiivse laengu, sest Jaan arvas, et nüüd peaksingi ainult mina poes käima, sest see mõjub mulle hästi, erinevalt temast, kes… Loe edasi Ah, et õue tahaks… Mine poodi!
Karjume peaaegu tsiviliseeritult
Annu hakkas kiivisid sööma. Ta on alati kiividesse põlgusega suhtunud, aga nüüd - Sööb! Imelik ja tore. Tatart keeldub endiselt endale ligi laskmast. Kartulid on otsas. Ei tea nüüd, poodi peab minema. Eelmist nädalat arvestades oleme sutsuke arenenud. Annu saab emma-kummaga meist ka töönädalal välja. Oleme küll oma suhteliselt väikesel äärmiselt piiratud parkla-õuealal, aga asi… Loe edasi Karjume peaaegu tsiviliseeritult
Nädal vol2 – ikka toas
Teine kodutöönädal läbitud. Mul on süümekad, Annu ees. Jah, ma sain temaga rohkem tegeleda kui eelmisel nädalal, sest kui on vähegi selline tööga seotud ülesanne, mida saan ära teha kui Annu tudub, siis nii teengi. Pühapäeva õhtul näiteks kolm tundi mühistasin ajastatud postitusi teha. See tähendab, et näpistan aega enda vabast ajast, aga nii suudan… Loe edasi Nädal vol2 – ikka toas
Neljas päev – COVID-19
Mõne jaoks on praegu põnev aeg. Minu jaoks mitte. Ärkad üles, hea tunne on sees, päike paistab, ja siis tuleb meelde... Ei saa julgelt õueski jalutada, sest mine sa tea... jookse üle tee kui keegi peaks vastu tulema, poes käimiseks peavad olema ühekordsed kindad, kuigi ega needki pruugi aidata, sest võibolla eemaldad kindaid valesti ja… Loe edasi Neljas päev – COVID-19
Viipame
Ma ei saa isegi enam päris täpselt aru, kas olen vihane, tüdinud, väsinud või sootuks midagi muud. Lühidalt - kopp on ees. Juba praegu, eks ole. See on ju alles algus, nagu räägitakse... Anni jälle nohutab pühaevast alates, hakkas tänasest õhtust räigelt köhima. Et neid viiruseid võtaks see ja teine, et nad mädaneks viimne kui… Loe edasi Viipame
Maylis de Kerangal “Parandada elavaid”
Lugedes raamatut niisama iseenda jaoks, mitte mingi erilise eesmärgiga, vaid lihtsalt nautimise, elamuse, kogemuse saamise rõõmust või huvist, ei hakka ma reeglina veri ninast väljas pingutama, kui miskipärast tundub, et loetav pole päris see, millele oma aega kulutada tahaksin. Lihtsalt punnitamise pärast, et pärast rusikaga rinnale taguda ja hõisata - läbi sain!, ei näe sügavamat… Loe edasi Maylis de Kerangal “Parandada elavaid”
Kuidas pesta käsi – puust ja punaseks
Eile apteegis. Soomlastest paar maksis ostude eest, naispool küsis lõpetuseks naerulsui, et kas need kassa kõrval olevad pudelikesed on koroonaviiruse vastu (desinfitseerimiseks mõeldud asepti pudelikesed seisid rivis)? Apteeker silmnähtavalt ei olnud naljatamise tujus. Vastuseks kõlas (soome keeles) - Viiruse vastu aitab kodus olemine, mitte laevadega ringisõitmine. Ütleme nii, et rohkem ma aru ei saanud, mida… Loe edasi Kuidas pesta käsi – puust ja punaseks
Fredrik Backman “Ärevil inimesed”
Tõstan käed ja kummardan maani... "Britt-Marie oli siin" jättis niivõrd hea mulje, et seekord ei hakanud üldse ootamagi millal raamat raamatukokku jõuab, vaid tegin enda kohta niivõrd ebatavalise nükke - ostsin "Ärevil inimesed" käbedalt ära peaaegu kohe, kui kuulsin, et raamat müüki tuli. Ja mul on selle üle hea meel, paganama hea meel. Ei pidanud… Loe edasi Fredrik Backman “Ärevil inimesed”
Kuidas teile meeldib kusehais?
Kuidas teile meeldib kusehais? Eeldaks et enamus, kui suisa mitte kõik selle teksti lugejad, kirtsutavad nina ja kuuluvad ilmselgelt kusehaisuvastasesse leeri. Isegi kui me arvestame, et inimese kuse lehaspekter võib olla üsnagi lai, siis meeldivat kuselebra selle kõige seest leida on üsna keeruline, julgeks lausa bravuuritseda ja öelda, et midagi meeldimisväärset seal pole. Olgu, täpsustan… Loe edasi Kuidas teile meeldib kusehais?
Virginie Grimaldi “Küll sa suuremana aru saad”
Tegu Varraku ajaviiteromaaniga. Ma ei loe sellesse sarja kuuluvaid raamatuid, reeglina. Ema loeb, nii et ettekujutus sarjast on, millest johutvalt need teosed minu lektüüri pole sattunudki. Seekord mõtlesin teha erandi. Ühe soovituse peale, kus öeldi, et noor psühholoog läheb tööle vanadekodusse ja kuidas siis tema maailmapilt muutub ja mis kõik veel, et tasub lugeda. No… Loe edasi Virginie Grimaldi “Küll sa suuremana aru saad”
Cancel
Otsustasin alla anda, pettumuse pisar silmanurgas, aga mis parata. Ei ole lihtsalt mõtet mul endal ühtegi uut hilpu preilile osta kui teda poes kaasas pole. Kogu aktsioon lõpeb ei rohkem ega vähem kui auguga rahakotis või läbisöödud närvidega, mõlemad koos on ka täiesti võimalik variant kusjuures. Usud, et ükssarvikutega kleit murrab end raudselt preili uute… Loe edasi Cancel
Uus hoidja
Meil on uus lapsehoidja. Enamasti jääb Annu, kui me Jaaniga koos välja plaanime minna, mõne vanavanema hoolde, mis ei ole mingi ülilihtne lahendus, sest emb-kumb mammadest peab sellisel juhul ennast kuidagiviisi Tallinnasse transportima. Ei ole mugav, nõuab tunduvalt pikemat etteplaneerimist ja no sõitmine... Kõik need kulud alates ajast ja... Mistõttu on vast ka arusaadav, miks… Loe edasi Uus hoidja
Loomadest ja reisimisest
Nii palju siis Vietnamist või Sri Lankast või mis iganes muust Aasiaga seotud plaanist, mis kuklas vaikselt pesa tegid. Nüüd tuleb pesa ära lammutada. Ilmselt. Nägin täna kajakate poegi. Sõiduteel. Kevad. Või jätaks preili ikkagi koju ja läheks... Kodus istumine on ka variant muidugi, kuigi meeldib mulle kõige vähem. Eestis ringisõitmine on ebamõistlikult kallis, et… Loe edasi Loomadest ja reisimisest
Nupp, mis ei anna alla
Mõned aastad tagasi nägin unenägusid, mida liigitasin tookord õudusunenäguteks, sest tunne, mille nad tekitasid oli hirm. Täpsuse huvides - olen erinevaid korduvaid painavaid unesid näinud. Need, millest praegu kirjutan, olid uned televiisorist. Jep. Nägin klassikalist vanakooli televiisorit, mis ise käivitus. Reeglina pimedas toas, ekraanil särisev pilt, ei mingit teleprogrammi. Telekas lihtsalt käivitus ja sulgeda seda… Loe edasi Nupp, mis ei anna alla
Huilgame ja vahutame
Pikalt toas passimine ei mõju hästi. Vaim väsib ära, keha väsib ära. Mul on tunne, et kui preili mingi haiguse üles korjab, siis minu keha otsustab alati ampsata killukese viirustekokteilist. Uudishimust või nii. Jube tüütu. Nohust peaaegu lõhkeva ja energiast pakatava neljasega kodusolemine on iseenesest kordades kergem, kui mis iganes tema noorema versiooniga nelja seina… Loe edasi Huilgame ja vahutame
Sädelevad põrandad
No ei vedanud. Ilmselgelt oleks pidanud ikkagi pühapäeval toas olema. Jaanil valutab kõri, mille valu härra ise ignoreerib, ja preilil on käimas üks kole kisma nohuga, boonusena nõuab tähelepanu häälekas köha. Mina alustasin hoolduslehel istumist. Noh, ei saa öelda, et vaimustuses oleksin. Samas. Vaheldus. Vist. Tuleb umbes nii mõelda. Või midagi sinnakanti. Pole ammu lehe… Loe edasi Sädelevad põrandad
Paus
Teine asi, mida siin ilmselt rohkem kui paaril korral maininud olen, on see et pole preiliga käsiloleval hooajal (st september kuni suvi) viibinud hoolduslehel rohkem kui kord. Ilus. Ebausutav. Aga ilus ja uskumatul kombel tõsi. Preili on neljane. No olgu, suveni on ka veel neli kuud aega, ümmarguselt võttes, enam-vähem. Ikkagi. Super saavutus. Reede õhtul… Loe edasi Paus
