See jääbki nüüd aastateks kestma? Ei saa mitte kunagi otsa, mitu-mitu pikka kuud igal aastal? Hingetõmbepausiga suvekuudel. Väljaspoole riigi piire hakkame reisima vaid suvel, kui vastavad näitajad ei ületa lubatud pügalaid. Köhatad, võib-olla kriibib natuke kuskil rindkeresügavuses, suts väsimust, minimaalne 37,5 palavikulaadset seisundit. Testima, kohe! Sellest saab norm. Reaalsus. Vaid orad ninas nihkuvad minevikuhämarusse, ehk.… Loe edasi Testileee!
Süstemaatiline
Reedel peaks olema palgapäev. Pikisilmi ootan. Raha sai mul otsa juba üleeile. Münte küll veel jagub, kuid pangakontol puhub jäine tuul. Selles mõttes on hea et tuli kodukontoriaeg, nüüd ma ei kuluta väljassöömisele raha. Tore-tore. Et ma juba paar päeva pärast palgapäeva ei mõtleks, kuhu mu raha küll niiiiiii metsikult kiiresti kaob, siis tegin omale… Loe edasi Süstemaatiline
Ärevus
Teisel novembril oli see ajalooline päev, kui töökoht hommikul helistas ja küsis, kas saaksin kodust teha kõiki vajalikke toiminguid. Kas saaksin olla kodus, töötada kodust? Vot sedasi... Saan. Ikka saan. Miks ma siis ei saa. Esimese laine ajal ostsin superhea hiire, läpakaski veel üsna uus, netiühendus lippab päris kenasti, sedagi sai kevadel käbedamaks makstud. Et… Loe edasi Ärevus
I see dead people
No nii. Numbrid tõusevad müstilise tempoga. Oleme vist hetke seisuga veel Euroopa kõige madalama haigestumusega, aga kauaks see nii jääb, kes teab. 125 uut positiivset viimase 24h jooksul - päris korralik hüpe. Ja mida teeme meie? Kutsume omale põhimõtteliselt võhivõõra hoidja koju, seda täna ja ka esmaspäeval. Esmaspäev on veel muidugi nii kaugel, kes teab,… Loe edasi I see dead people
Kipsi lendab
Kõige kibedamal korteriostutuhinas, mis nüüdseks, olgu öeldud, on täiesti raugenud, juhtus meil siin väike õnnetus. Üks viiene preili leidis asjakohase olevat rippuda imetillukese raamaturiiuli küljes, mis kinnitus umbes täpselt nelja tüübliga kipsiga kaetud seina külge. Rõhk on sõnal KINNITUS. Enam see riiul kuhugi kinnitatud ei ole. Miskipärast otsustas riiulike, mis nagunii oli räigelt raamatutega ülekoormatud,… Loe edasi Kipsi lendab
Lambad ehk korterist loobumise kunst
Oleme alguses tagasi. Neljatoaline ideaalse asukohaga Kalamaja korter... ja me loobusime sellest. Hindamise lasime ära teha. Jah, meie enda raha eest. Kas jääme sellest rahast ilma? Jah, jääme. Meeleolu kusjuures ei olegi kõige kehvem, vaatamata kõigele... Veider. Ilmselt on asi pingelanguses, kahetsus alles tuleb. Täiesti võimalik, et oleme kõige lambamad lambad üldse, aga noh, inimene… Loe edasi Lambad ehk korterist loobumise kunst
Monkid ja notsud
Kolmapäeval, kui pärast kojusaabumist nägin järjekordselt tohutut mustade nõude kuhilat kraanikausis, meie kraanikauss on muideks üsna sügav, ja ma pidin ülihelikiirusel valmis tegema õhtusöögi, sest tuli veel kuhugi kindlaks ajaks jõuda, ning osad vahendid, mida söögimajanduseks hädasti vajasin, lebasid sealsamas rasvamülkas, kisendasin täiest kõrist. Mõttes. Jah, ainult mõttes kisendasin. Viimasel ajal karjun mõttes juba peaaegu… Loe edasi Monkid ja notsud
Kas sa julged?
Neiu hüüdis meile, täpsemalt küll mulle, midagi stiilis - kas ma tohin küsida?, pöörasin ringi ja nägin täiesti võõrast noort inimest. Kõigest mõni hetk tagasi olin lasknud oma tujul veidi langeda, ikka juhtub, kui tekivad mikropõrkumised väsinud suure ja väsinud väikese inimese vahel. Ilmselt ei jätnud seetõttu mu nägu just kõige sõbralikumat muljet. Ega see,… Loe edasi Kas sa julged?
Lainetame?
Käin tantsimas ja ujumas, mõlemat kord nädalas. Sotsiaalne elu - üliaktiivne! Kui trenni ei pea minema, kihutan külla, ikka pärast pikka tööpäeva. "Tahan külla tulla!", kuulen juba peaaegu igal õhtul. Ei saa, vabandage väga... Olen ju ise igale poole külla oodatud, vabandust, aga meile võib külla tulla ainult nädalavahetusel, sest... Ei. MINA ei tantsi kuskil… Loe edasi Lainetame?
8euri pokaali veni eest
Allikas: pixabay.com Olen siin suts õnnetu. Sest see korter... noh... kust ma TEAN, et selle valimine on õige otsus? Tuleb välja, et me täitsa ilmselt isegi saaksime eelmises postituses kirjeldatu endale, aga ma ei tea ju kas see on ikka SEE ÕIGE pesa. Võib-olla peaks ikkagi otsima rämesuure terrassiga või ägeda hooviga pinda hoopis? Mis… Loe edasi 8euri pokaali veni eest
Kas tõesti uus algus?
Täna juhtus midagi veidrat, midagi, mis tundus võimatu. Eks see tundub jätkuvalt üsna ebareaalne, sest imesid ei juhtu, no kui, siis üliharva, ja kindlasti mitte minuga. Olgu. Päris 110% ideaalne, maharahunedes, võib-olla kõik enam ei tundu, aga need soovid, mis tookord - mitu aastat tagasi, kosmosesse said heidetud, potsatasid nüüd täiesti reaalses füüsilises kehastuses mulle… Loe edasi Kas tõesti uus algus?
Võta aega
Kord läks üks ema oma nelja-aastase tüdrukutirtsuga turule. Turg ei olnud kaugel, kõigest 10 minutit jalutamist. Seda küll vaid juhul kui minejaks oli täiskasvanu, tüdrukutirtsuga koos liikudes kulus alati maailma avastamiseks omajagu aega. Päike paistis, oli juulikuu hommik. Maailma avastamine võttis seekord liiga palju aega, ema arvates. Ema, see oli kärsitu loomuga, talle meeldis eesmärgid… Loe edasi Võta aega
Trikitab
Ilmselt kuskilt elu24 veergudelt pärit info, sealsete meditsiinidoktorite järjekordne kahtlase väärtusega uuring, või siis ikkagi mitte.... no kuidagi ei meenu, kust see infokild minuni jõudis. Igal juhul oli see kild niivõrd muljetavaldav, et meeles tänaseni. Kusjuures, võibolla oli see hoopis Teadusuudis, mida raadiost olen mõnikord kuulanud? Oh, ei mäleta! Allikas: pixabay.com Niisiis. Väidetavalt mõjutab sinu… Loe edasi Trikitab
§ 14 lõige 4 – ehk päevaunest lasteaias
Annil on alates neljandast eluaastast väga keeruline lõunaunesid magada. No olgu, keda ma siin ikka petan, tal on lõunaunedega terve elu olnud probleeme. Mõnikord tuli uni, mõnikord mitte. Nüüd, viiesena, on unnejäämine iseenesest mõistetavalt veelgi keerulisem. Lasteaia päevakavas on temavanustele ettenähtud uneajaks 12.45 – 15.00, kus voodisse nad jõuavad umbes 13-st, seejärel kuulavad unejuttu ja… Loe edasi § 14 lõige 4 – ehk päevaunest lasteaias
Terrassiga nõiamajake
Mõjusin vist eelmises postituses liiga, hm, depressiivselt? Ega siin midagi hullu tegelikult ei ole. Pimedaks ma jääda ei plaani. Kõige halvemal juhul saan uuesti prillid, mis ei oleks suures plaanis just metsikult traagiline. Rahast oleks ainult natuke kahju, sellest, mis opile kulus. Ega nad tasuta ju ei teinud. Teisalt, ma ei ole kunagi juba kulutatud… Loe edasi Terrassiga nõiamajake
Kibedad pisarad
60-75% inimese kehast moodustab vesi. Nuta ja sul hakkab kergem.... Minus ei ringle enam vesi. See, mis seal loksub ja ringi tuuritab, on midagi väga kibedat: Mendelejevi tabel kogu oma hiilguses. Kui nutan, siis tunnen. Nutmine pole isegi enam vajalik kibeduse tajumiseks. Piisab ootamatust temperatuurimuutusest, soojast toast külma õue minekust, kui kurku jõuab kibe maitse...… Loe edasi Kibedad pisarad
Kus on sildid?
Kaks nädalat opist möödas. Nägemine kõigub. Täna hommikul oli pilt selge lausa 3h jutti. Fantastiline! Mõtlesin juba, et võib tähistama hakata. Kõik jutud, mida taasnägijad väidetavalt räägivad - uus dimensioon, terav, kirgas, täiesti enneolematult kõrgel tasemel nägemine, värvid erksad, värvide erinevad varjundid lihtsalt imetabased jne jne, valdasid mindki. Aga ma pole just ülipositiivse meelega inimene,… Loe edasi Kus on sildid?
13. augustil kell 13
Veider, et mu viimase postituse pealkiri oli - Ära muretse. Viimasel ajal on seda va muretsemist päris palju olnud. Sest no kellele ei oleks oluline tema nägemine. Ma ei tea kuidas teile, aga mulle ilmselt on nägemine vist ikkagi number üks meel. Mõelda vaid, kui kogu seda ilmailu näha ei saaks... enam mitte kunagi. 13.… Loe edasi 13. augustil kell 13
Ära muretse
Tüüpiline. Esimene plaan läks nii nagu läks, ei tulnud sellest kahe täiskasvanu lapsevabast töölkäimisnädalast midagi välja. Õhtused päikeseloojangud jäid vaatamata, jalutuskäigud tegemata. Annukest ei saanud ära komandeerida, põhjus oli rohkem kui väga arvestatav. Ega sellest suurt häda poleks olnudki, meil ju veel sutsuke puhkust ees ootamas, igasuguseid plaane saab veel teha ja kombineerida. Tekkis hetkeks… Loe edasi Ära muretse
“Üksinda” kodus
Mina, magamistoast lahkudes: "Head ööd, suhkrusai!"Annu, mulle järele hõigates: "Head ööd, kaneelikukkel!" Oh, jaa! Oleme jõudnud lihtsalt imelisse vanusesse. Neljased on üle mõistuse nunnud, ka sõnades. Ma neid kõige armsamaid ja isiklikumaid neljase-mõtteid siin ei jaga, aga see on imeline kui suured, siirad, avatud ja ausad on nende tunded ja sõnad. Just sõnad. Nad oskavad… Loe edasi “Üksinda” kodus
