Jälle tuli töönädal vahele ja asus hoogsalt kustutama kõike, mis olnud enne teda.
Täiesti ilma naljata – kohati on tunne, et minult varastatakse aega. Ööpäevas ei ole enam nii palju tunde nagu vanasti. Kriminaalselt õudne lugu. Kõik kipub lonkama kuskilt otsast, ei jõua plaanitut ära teha, valmis saada, lõpuni viia. Aeg on justkui imepeenike liiv, mis on märkamatult pudenenud mu preili sandaalidest esikupõrandale ja ma ei suuda seda kuidagi kokku krahmata, nii et moodustuks midagi käega katsutavat ja reaalselt kogetavat. Seda lihtsalt ei ole enam, see on kadunud. On ainult teadmine, et ta vist siiski OLI, mõne viivu.
Tõstkem käed, kes on kursis mu kangekaelsusega. Seega. Saate isegi aru – ei jäta jonni ma ja panen veel mõned detailid Portugali reisist kirja.
Ööbimine
- Esimene. Lissaboni vanalinn. Otseloomulikult püüdsin leida midagi odavat ja talutavat samaaegselt. Leidsin, küll väikeste kiiksudega, aga no ikkagi v a n a l i n n a s, see fakt juba iseenesest koorib sult omajagu lisaeurosid. Saabusime hotelli öösel. Oma toani jõudmiseks pidime minema liftiga teisele korrusele, otsima üles väliterrassi, ületame terrassi, mille järel sisenesime teise majja (!), kust õnneks peagi leidsime oma toa. Olemuselt suhteliselt kitsas lofti-tüüpi asi. Preili jäi n-ö esimesele tasapinnale, kus asus tema voodi. Oluline on märkida, et neiu oli väga häiritud voodi kõrval olevast ümmargusest katuseaknast. Pidavat mõjuma hirmutavalt. Mulle tundus suhteliselt nunnu kusjuures, aga inimesed ongi erinevad. Meie Jaaniga ronisime treppimööda teisele tasapinnale, kus asus mõnusalt lai voodi. Hommikul kadus toast vool. Miks ta putku pani, ei tea, aga ega sellest suurt lugu olnud, sest me nagunii kolisime kohe välja. Tualett ja vannituba olid küll olemas, aga mõlemad eraldi ruumikestena ülimalt minis versioonis. 8-aastane mahtus mõlemasse enam-vähem normaalselt ära, nii et minu meelest läks päris hästi selle pinnaga meil.
- Teine. Lagose vanalinn. See oli nüüd lausa korter. Kümme korda suurem pind, kui esimene ja ühtlasi ka palju odavam elamine. Tuleb tunnistada, et turismi kõrghooaeg polnud veel saabunud, ehk see andis soodsa pinna, muide, samuti täiesti vanalinnas. Rasvased plusspunktid saab Lagos selle eest, et parkida saime seal õhtul kell 19.00-9.00 tasuta ja põhimõtteliselt ükskõik kuhu. Kusjuures ainult seetõttu, et ei olnud veel turismi kõrghooaeg, mis saab alguse juunis, mil maksad kõige eest ja kogu-aeg. Alates Lagosest oli meil rendiauto.
Hommikusöök oli hinnas ja see toodi meile korteri ukse taha ajavahemikus kell 7-9 (jah, selles ajavahemikus tooja suva järgi ta ukse taha potsatas) paberkotti pakituna. Valikus oli puuvilju, muidugi võileib, hommikuhelbeid, marmelaadi, piima, mahla, küpsist, jogurtit oli ka ühel hommikul. Kõike nii palju, et kolmele piisaks ja üle jäi ka veel. Võileib tähendab siinses kontekstis otseloomulikult saia. Mingil hommikul oli ta singiga, mingil juustuga, ühel hommikul marmelaadiga. Vannitoas oli silt – don’t close the window. Ilmselgelt kandis aken ventilatsiooni eesmärki. - Kolmas. Albufeira. Killer liftiga hotell peredele. Kusjuures, ma ei tee nalja. Liftis oli kirjas, et tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja oma jäsemeid lifti uste vahele mitte toppida. Lift ei jäta jäsemete pärast uksi sulgemata või edasi liikumata. Põhimõtteliselt, andsid teada, et sa võid jääda vigaseks või saada surma, kui ei aktsepteeri, et selles majas on lift Jumal! Trepid olid ka olemas. Treppidest oli võimalik kordades kiiremini liikuda kui killerist tiguliftiga, ja muidugi ohutumalt. Sisseregistreerimise päeval oli hotelli fuajees laud, kust sai võtta soovi korral värskenduseks vett või üllatus-üllatus vahuveini. Järgmisel hommikul ma seda võimalust enam ei täheldanud. Kahju, sest saabumishetkel olin veidi liiga uje ja ei hakanud kohe alkoholile turja kargama.
Hotellis sõime seekord isegi õhtust, sest puhtast laiskusest me ei viitsinud preilit vedada vanalinna sööma. 18 euro eest sai täiskasvanu süüa nii palju kui jõudis ja valikus olid ka tetrapaki tasemel kõigis võimalikes toonides veinid, jõid nii palju kui tahtsid. Selline koht siis. Gurmaanidele kindlasti ebasobiv, aga kui soovisid lihtsalt ellu jääda ja midagi hamba alla saada (loe: ohjeldamatult alkoholi juua), siis ideaalne. Lapsele oli piiramatus koguses toitu 9 eurot. Lapsega, kes ei fänna kalatoite, oli see igati mõistlik ja väga taskukohane koht söömiseks. Mina vana pirtspekina ja juba kohalikke toite maitsnuna, sain võrdlusmomenti omades öelda, et kuigi valikut täitsa oli, siis maitse ei olnud muidugi restorani tasemel. - Neljas. Faro. Sisekujunduse mõttes kõige stiilsem. Väga maitsekas kusjuures isegi. Aga no… Minu tagasihoidliku fantaasia raames jäi mulje, et tegelikult on tegemist hoopis mingit muud esmast eesmärki kandnud ruumiga. Akendeta ruum. Võimalik, et tegu oli kunagise garaažiga, või millegi sarnasega. Ventilatsiooniga olid seal tõsised probleemid, julge mutina sättisin uksed tuulutusasendisse ja ööseks jäid need n-ö lahti. “Korter” asus esimesel korrusel, “ustega” tänavale. Õnneks tuli küll enne läbida lukustatavad kõrged metallvarbadest väravad, et siis meil oli justkui mingi kaitse siiski olemas.
Kappi oli peidetud mingi agregaat, mis oli ühendatud vooluvõrku ja tootis see seadeldis ruumi sooja õhku, võib-olla tegi midagi ka niiskustasemega. Sest vannitoas minu meelest mingit niiskuse ärajuhtimist küll ei olnud. Ma siis juhtisin seda tuulutusasendisse pandud ustega. Uksed tuulutusasendis – kõlab arusaamatult, onju. Elementaarne – sellel elamisel olid uksed, mis mul kodus on põhimõtteliselt akendeks. Jeesus, ise ka ei usu, mida ma siia praegu kirjutan, aga nii oli! :D
Elamispinnad on kiirelt läbitud.
Järgmisena võiks teoreetiliselt kedagi huvitada toit, või see kuidas toimub söömine, kui kaasas on laps, kes jälestab kala, mis on antud piirkonnale kõige omasem. Ehk huvitab teid külaskäik kusehaisusesse söögikohta, vabandust, see võis olla ehk ka kuidagi mingit laadi väga eksootilise toidu lõhnabukett, milles küll väga kahtlen, aga igal juhul väga veidra aroomiga söögikohta, kus me reaalselt sõime, sest sealt sai neiu kalavihkaja puhast riisi kõhtu kühveldada. Järgmise korrani ;)
Blogistaja 