Päev kajab

Ära muretse

Tüüpiline. Esimene plaan läks nii nagu läks, ei tulnud sellest kahe täiskasvanu lapsevabast töölkäimisnädalast midagi välja. Õhtused päikeseloojangud jäid vaatamata, jalutuskäigud tegemata. Annukest ei saanud ära komandeerida, põhjus oli rohkem kui väga arvestatav. Ega sellest suurt häda poleks olnudki, meil ju veel sutsuke puhkust ees ootamas, igasuguseid plaane saab veel teha ja kombineerida. Tekkis hetkeks… Loe edasi Ära muretse

Päev kajab

“Üksinda” kodus

Mina, magamistoast lahkudes: "Head ööd, suhkrusai!"Annu, mulle järele hõigates: "Head ööd, kaneelikukkel!" Oh, jaa! Oleme jõudnud lihtsalt imelisse vanusesse. Neljased on üle mõistuse nunnud, ka sõnades. Ma neid kõige armsamaid ja isiklikumaid neljase-mõtteid siin ei jaga, aga see on imeline kui suured, siirad, avatud ja ausad on nende tunded ja sõnad. Just sõnad. Nad oskavad… Loe edasi “Üksinda” kodus

Päev kajab

Kalamaja vs Kadriorg

Nüüd siis ka telkimine, Lottemaa, Kakerdaja raba tehtud ja nähtud, sutsuke päälinna, näpuotsaga Pärnut ja saabki esimene ots puhkusest läbi. Vaja jälle kaks nädalat tööd teha. Õudne-õudne, või siis tegelikult üldse mitte :) Pärast saab taas natuke puhata. Mõnus! Üha rohkem on kahju, et kuhugi kauge maa reisupeale end ei sättinud. Koroona tuleb tagasi. Ka… Loe edasi Kalamaja vs Kadriorg

Päev kajab

9 kilomeetrit

Haapsalus kadus ajataju, täpselt see, mida üks hea puhkus peaks tegema - unustad nädalapäeva, kellaaja, kuupäeva. Pesitsesime neli ööd Villa Friedas. Armas kohake sealsamas kesklinna peatänava vahetus läheduses. Ideaalne juba puhtalt selles mõttes, et auto sai kenasti hoovi parkida, ei mingit muret neljarattalise sõbra pärast. Preili sai hoovis kiikuda ja liugu lasta, ümber peamaja ringi… Loe edasi 9 kilomeetrit

Päev kajab

Ma tahaks…

Esimesed 5 puhkusepäeva on möödas ja ... eeem... puhkuse tunnet peaaegu üldse pole, kui Pärnus ei viibiks, poleks ilmselt seda tavakeskkonnast väljatuleku tunnet ka. Hmmm... midagi teen valesti järelikult, osaliselt muidugi tean, mida, aga teisalt.... Ajan enamuse süüst unepuuduse kaela. Hea lihtne. Too Tallinnas veedetud igatsuse nädal oli keeruline üle elada, aga vähemalt oli uni… Loe edasi Ma tahaks…

Päev kajab

Hullud rekkad ja muud mängud

Kinnitust sai taaskord fakt - viis päeva on maksimum, seejärel muutub hädavajalikuks oma pisipreili nägemine-kallistamine. Juhtus sedaviisi, et mingite kokkulepete tõttu ei saanud kohe pärast töönädala lõppu Pärnusse Annu juurde kihutada. Õigemini küll reede õhtuks olin jõudnud end veenda, et TEGELIKULT ikkagi võiks vabalt Pärnusse kimada, need isiklikud asjad annavad oodata. Vähemalt tunne oli selline.… Loe edasi Hullud rekkad ja muud mängud

Päev kajab

Kollased kummikud ja põrgu

Nädalavahetusel olime Pärnus, sest - suvi. Ja mis peamine - Annukas sai tänu superilmale igavesti võimsa avalöögiga nädalaks mamma juurde saadetud. Tema aiarühm suletakse, õpetaja puhkab. Asendusrühma teenust ei soovi kasutada, plaanime kuni augusti keskpaigani elamist sättida sedaviisi, et lasteaia ust poleks vaja kulutada, mitte et keegi lasteaia uksest peale laste ja õpetajate eriti sisse… Loe edasi Kollased kummikud ja põrgu

Päev kajab

Portugal ja poolpaljad kehad

Kõigest veidi rohkem kui aasta tagasi käisime Portugalis. Ja nüüd tuleb see koht, kus ka mina viimaks pean ütlema, et üksnes koroona tõttu a´la üleliigsete, tühjusest kõlisevate tundide täitmise vajadusel suutsin viimaks end kokku võtta ning alustatu lõpuni viia. Reaalselt on viimaks ette näidata üks positiivne jupstükk, mis sai valmis tolle ülipika koduspassimise tõttu, mitte… Loe edasi Portugal ja poolpaljad kehad

Päev kajab

Söömaorgia

Miks tööle naasesin, miks ma ei ole enam kodukontoris? Vastus on ülilihtne ja üliproosaline - kolm korda päevas söögitegemist viskas ilge kolakaga kopa ette. Kohutavalt mannetu põhjus, tean, piinlik, ütleks suisa häbiväärne, aga nii on. Tööd teha on ise-enesest mugavam kodus - isegi lõunapausi ajal sai mind siis Skypes kätte, olin reaalselt koguaeg kättesaadav. On… Loe edasi Söömaorgia

Päev kajab

Väike eksperiment – komm või veel rohkem kommi

Mingi aeg tagasi jagas Britt Instas videoklippi, kus tegi oma lastele katse, kas nad söövad pakutud kommid ära, kui üksinda tuppa jäävad, või ootavad ema tagasitulemist ja söövad siis. Otseloomulikult pidin Anni sarnase katsumuse ette panema. Mina küll Annut ei filminud. Britt filmis, mainis, et kaamera oli varjatud. Lapsed väidetavalt ei teadnud filmimisest midagi. Klippi… Loe edasi Väike eksperiment – komm või veel rohkem kommi

Päev kajab

Testitud! Vähemalt üks meist.

*kirjutatud nädalajagu päevi tagasi Anni ei saanud hästi hingata, ei ninast, ei suust. Kurk hakkas valutama. Olin vihane. Lasteaias pääses põnn esimese tõeliselt sooja ilmaga poolapaljalt õue. Tuul oli veel üsna külm. Aga ei, õpetaja laskis neljase välja õhukese pluusiga. PLUUSIGA! Elusees ei usu, et õpetaja ise oli vaid pluusi väel õues. Tundsin kuidas ennast… Loe edasi Testitud! Vähemalt üks meist.

Päev kajab

Külmajuttu

Kahe nädala pärast on suvi, mitte küll kalendrilise suve algus, aga noh, suvekuu stardib, mis põhimõtteliselt tähendab sama asja. Kellel on suvetunne - käpp püsti! Minust on suvetunne kilomeetrite kaugusel. Väljas on räigelt külm! Põhjatuul, vist. Lund sajab põhimõtteliselt ülepäeviti, mis siis et kohe ära sulab, ikkagi sajab LUND, peenemalt väljendudes lörtsi, või sajab rahet,… Loe edasi Külmajuttu

Lugemiselamus · Päev kajab

Liane Moriarty “Üheksa võhivõõrast”

Ei ole juba mitu aastat eriline sarjade vaataja olnud, aga kui meil näidati lühisarja "Suured väiksed valed", vist 2018. aastal, siis sai kõik osad endasse ahmitud. Põnevust oli omajagu, kes näinud, see teab. Sari oli muide tehtud raamatu järgi, Liane Moriarty autoriks. Ja vot nüüd on siis meile jõudnud üks korralik 470leheküljeline tellis sama autori… Loe edasi Liane Moriarty “Üheksa võhivõõrast”

Lugemiselamus · Päev kajab

Susan Luitsalu “Ka naabrid nutavad”

Nomineeritud 2019. aasta kirjanduse aastapreemiatele. Täiesti minu tassike teed! :) Tundus, et seal pole ühtegi lauset niisama millegi täiteks või ilulemiseks kirja pandud. Sõnal on jõud ja lauses on vägi. Jutt on lühike, konkreetne, üleni sarkasmi pungil täis. See ei ole mingi õelusest nõretav ilgus, mis püüab olla sarkasm, vaid kõrgem pilotaaž - äärmiselt terav,… Loe edasi Susan Luitsalu “Ka naabrid nutavad”

Päev kajab

Ostsin piletid ära!

Eelmisel nädalal ei olnud meie kodus teemaks majanduslangus, koroona teine tulemine, ega täna avatud kaubanduskeskused, vaid, isegi nagu piinlik kirja panna, aga hoopistükkis reisisiht kuhu esimesel võimalusel piiride avanedes kihutaks, sest jubedalt tahaks ära, kohe selline valu on peal, et midagi koledat. Koroona lõi ilmselt pähe. Koroona saab kõik ätte, kui mitte füüsiliste haigussümptomitega, siis… Loe edasi Ostsin piletid ära!

Päev kajab

Teen skandaali!

Möödunud nädalast on linnapilt tunduvalt muutunud. Turistidehorde otseloomulikult ei ole, aga kohalik rahvas liigub, mitte vähe ja sugugi mitte 2+2 reeglit järgides. Kohvikud ja restoranid on lahti. On neid, kes kardavad, on neid, kes ei karda midagi. On maske poodide põrandatel ja tänavatel (uus normaalsus?), on hordide viisi jalgrattureid ja muidugi tervisesportlasi, üksikuid tänaval ninanuuskajaid… Loe edasi Teen skandaali!

Päev kajab

Mis on ja mida pole

Ükspäev juhtus, et mul ei olnud miskipärast telefoni äratust pandud. Koroonavärk. Unustad normaalsused. Kas sellest juhtus midagi märkimisväärselt dramaatilist? Ei. Ja miks? Sest töötan kodukontoris ja jõudsin tööle täpselt siis, kui üles ärkasin. Kas ma olin kuhugi hiljaks jäänud? Ei. Tööpäeva alguseni oli lausa 30 minutit veel aega. Jõudsin isegi süüa. Hämmastav, kas pole. Kodukontori… Loe edasi Mis on ja mida pole

Päev kajab

SYNLAB

"Kes köhis!?" küsis Anni üllatunult ja võibolla ka suts ehmunult, kui me ühel õhtul koos temaga järjekordselt pakiautomaadituurilt kodupoole suundusime ning mingisugune naispersoon meie selja taga köhis. Selline ongi praegune reaalsus. Selles ühes lauses. Peaaegu. Reedel tuli ära. Hommikul ärgates mõtlesin, et suren. No mitte päris nii dramaatiliselt, onju, aga väga keeruline oli silmi lahti… Loe edasi SYNLAB

Päev kajab

Sinised allikad

Nihe on toimunud. Rahvas liigub vabamalt tänavatel; mõnes poes, kus enne oli näomask tavaline nähtus, seda enam ei kanta (pleksiklaas on küll jätkuvalt alles); nägin nädalavahetusel kohvikut, kus rahvas jõi õues istudes kohvi ja minu meelest mingit kahemeetrist vahet seal ei hoitud. Üldse on liikumist palju rohkem. Kui enne oli normaalne, et nädalavahetuse lähenedes olid… Loe edasi Sinised allikad