Mürafoob

Olen seni kolmel põnnide sünnipäeval käinud. Kõik toimusid mõnes mängutoas ja said kenasti üle elatud. Jõudsin isegi arvamusele, et vaatamata minu hirmule mängutubade ees, pole need asjad mida peljata ja isegi minusugune mürafoob saab edukalt hakkama st jääb vägagi ellu. Pärast tänast sünnipäeva mõistan viimaks emmesid, kes kurdavad kui kohutavad need mängutubade pillerkaaretamised on. Seekord […]

Loe veel

Lenneldes

Töönädal ilma pisipreilita möödus uskumatult kiirelt. Aga igatsus oli ka uskumatu, pluss muretsesin igasuguste asjade pärast… Ma isegi ei teadnud, et selliste asjade pärast on võimalik muretseda, nagu näiteks kas Annu kukub Pärnus voodist alla (kukkus), kas ta tujutseb palju (tujutses), kas ta saab piisavalt värsket puu- ja aedvilja (ilmselt sai, khm, kas pole veider […]

Loe veel

Lõhnad kinosaalis

Käpp püsti, keda häirivad igatmasti aroomid! Ma viskan julgelt kaks kätt taeva poole. Muidugi on meeldivaid lõhnapilvekesi nt jõulune piparkoogilõhn või kevadel pärast vihma kasepuulehtede värske odöör või õitseva pärnapuu mesimagus pilv, mis paneb nägusid naeratama… ja kohati ka mesilasi sind ründama. Paikades, kuhu kogunevad inimesed, on sageli väga palju äärmiselt ebameelivaid haisupilvi. Kahjuks. No […]

Loe veel

Ainult kahekesi?

Juba kaks nädalat ulbin töölainel. Preili sama palju päevi veetnud taas lasteaias. Aga seal aias, seal on praegu suveperiood. Töös on valverühm. See ei ole Annu tavarühm, õpetajad on tolles “suverühmas” Annule täiesti võõrad. Üks neist on väga tore ja teine… Eriti ebameeldiv. Kahjuks. Selline, kuidas nüüd ilusasti öelda – väga resoluutne naisterahvas on. Annu […]

Loe veel

Taylor Adams “Pääsu pole”

Lugesin meie lendudel teel Portugali ja sealt ära. Natuke sai kohapeal ka raamatut avatud, aga valdavalt ikkagi lennukis. Raamatu tagakaanel on tekst: Teel Utah’sse haige ema juurde jääb Darby Thorne Colorado mägedes metsiku lumetormi kätte. Kuna teed on läbipääsmatud, peab naine eraldatud maanteeäärses külastuskeskuses tormi vaibumist ootama. Hoones ei ole muud kui laud, toolid, kohvimasin […]

Loe veel

Mängime!?!?

Mis juhtus? Miks? Ja kõige olulisem: Miks just PRAEGU? Olen täiesti pettunud. Läbiväsinud. Otsapidi vist isegi teel masendusse. Mulle ei meeldi mängida, eriti kui ei ole üldse mänguasju, aga mida sa teed üksiku kolmesega, kui õues sajab. Vahetpidamata sajab. Alates kella 12-st ja sedaviisi kuni õhtuni välja, kuni preili uneajani välja ja ega siiski vihm […]

Loe veel

Mukri, Fotografiska, taas Pärnu

Igal suvel võiks korra Tartusse ja Haapsallu saada. Esimene neist külastatud, teine ootab oma aega. Pärnut pole mõtet mainidagi, see ei jää mitte mingitest graafikutest välja. Tema on suisa plaangraafikute ülene, sünnilinn ju ikkagi. Eriti veel kui mamma on valmis preilit nüüd peaaegu et iga kell hoidma ja ilmad muutuvad säherduseks, et isegi kampsikut pole […]

Loe veel