Nii. Teen käbedalt kokkuvõtte, kuigi ega te ei pea seda lugema ka. Kerige lihtsalt lõppu ja seal on tänase päeva parim osa. Oma kollasilmsusele, geneetilisele erilisusele mingit täpsemat vastust ei saanud, sest... Unustasin perearstile helistada. Oh, jah. Tean-tean... Eriti veel kui selle siia kirja panen... hakkab kohutavalt piinlik. Umbes kaks nädalat unustasin ja nüüd tundub… Loe edasi Kiirülevaade ja silmarõõm Ronaldo
Suust see välja tuleb…
Jah, muidugi, ma ei kasuta ebatsensuurseid väljendeid, kui lapsed on läheduses. Kuigi otseloomulikult inimeste arusaam ebaviisakatest sõnadest ei pruugi kattuda, no näiteks kui ma juhtun kodus ütlema "Issand jumal!", siis meie viiene vaatab mulle laitvalt otsa ja kommenteerib: "Emme, nii ei tohi öelda." Ilmselt oleks tõesti õigem igasugused mütoloogilised olendid oma sõnavarast elimineerida, sest "Kurat… Loe edasi Suust see välja tuleb…
Broneeringud
30. maiks, pühapäevaks olin omale COVID-19 vaktsineerimise bronnitud. 27. mail pidime minema fotosessioonile - õhtul ühele rannale perepilte tegema. Jumestaja teatas paar päeva enne pildistamist, et sattus haiglasse - vabandust, aga ei saa teenust pakkuda. Arusaadav. Muidugi. Fotograafiga suheldes leidsime, et teeme pildistamise hoopis 30. mail, et ehk suudan selleks ajaks leida uue jumestaja ja… Loe edasi Broneeringud
Sündroomiga ekskurnatu?
Selge. Olen sündroomiga, aga sellisega, mis mind eriliselt kannist ei hammusta, laseb tavapäraselt ringi kolistada ja põhimõtteliselt ei oma mingit erilist mõju mu igapäevale. Kui paistan suts kollane, pean stressi maha saama ja kogu lugu. Bilirubiin on tänaseks alla läinud, küll veidikesekene jätkuvalt kõrgem kui tava-normkeskmistel inimestel, aga mis sa geenide vastu ikka ära teed,… Loe edasi Sündroomiga ekskurnatu?
Bili-bili
Siin preili Kurnatu. Kõik olulised analüüsid tehtud. Veri analüüsitud, siseelundid läbi ultrahelitatud ja mis on tulemus? Trummipõrin! Veel natuke trummipõrinat! Mu füüsiline tervis on viimasepeal! Homme lähen kordusvereproovi andma, väitsin nimelt härra perekale, et ei tunne ennast enam nii väsinuna. Tõsilugu, nii on. Kui bilirubiin näitab langusemärke, on pilt selge st ma olen inimene, kellel… Loe edasi Bili-bili
Pikad pilgud Jude Law’ga
Kihutan ühest silmapõletikust teise. Ise ka enam aru ei saa, kust see tuleb või miks. Tüütu. Käisime kööki tellimas. Pigem oli see küll selline eel-luure. Esmalt saatsin meili, kirjutasin kuidas lood on, et ma ei saa saata pilte kohast, kuhu köök tuleb, sest noh, seda kohta pole veel valmis ehitatud, aga saatsin ruumiplaani ja viite… Loe edasi Pikad pilgud Jude Law’ga
Kas te piitsutate ennast?
Seda küsis minult perearst, pärast analüüsitulemuste saabumist. Jäin suhteliselt tummaks, natuke võttis aega ise end piitsutamas ettekujutamine. Ei no, muidugi sain aru, et teda huvitab ülekantud tähenduses piitsutamine, eks ole. Mõtlen miskipärast sageli pildiliselt ja sellisel juhul ilma filtriteta. Arst kohe täpsustas - kas olen võibolla mingit dieeti alustanud, või piinan ennast ülemäärase trenniga või… Loe edasi Kas te piitsutate ennast?
Kuule, sa oled kollane!
Ei ole mõtet mingit eellugu ketrama hakata. Valan kohe sedaviisi välja, nagu mulle lajatati. Käisin möödunud nädalal kosmeetikus. Oma tavalise juures, kelle ees täpselt kord kuus juba mitmeid aastaid pikutamas käin. Astusin sisse, viskasin end poosi ja sealt see tuli: "Kuule, sul on silmamunad liiga kollased. Võta kindlasti perearstiga ühendust. See on mingi tõsine asi....."… Loe edasi Kuule, sa oled kollane!
Killud ja tühjenevad akud
Reedel peksin kogemata keraamilise pliidiplaadi puruks. Killud lendasid. Panni kaas pudenes söögitegemisel niivõrd õnnetult näppude vahelt, et lõhkus ja laastas. Õnneks pliit siiski töötab. Aga kole on. Puudulik visuaal häirib, no mind vähemalt. Peab vist meelerahufondist üht-teist näpistama. Samas... Ega me päris täpselt pole otsustanud, mis praegusest korterist saab, kas läheb müüki või jääb alles.… Loe edasi Killud ja tühjenevad akud
Justkui kogemata sündinud list
Kuu 7. päevaks valmib alati üks pisike list. Sinna lähevad asjad, mida soovin osta, mida oleks vaja, või mis teenuseid tahaks tarbida, nt juuksur. List kujuneb kuu jooksul. Igal kuul valmib uus list. 7. kuupäeval on mul palgapäev. Ja vot siis vaatan listi üle. Võimalik, et selline listimajandus on isegi kuskil säästmist või planeerimist õpetaval… Loe edasi Justkui kogemata sündinud list
Christine Dwyer Hickey “Nääps”
Raamat jutustab Dublinis elavast perekonnast. Esmapilgul tundub, nagu oleks tegu hästi funktsioneeriva ja ka materiaalselt puudust mitte tundva suurperega, kus toimetavad ema-isa ja viis last, kellest vanim on erivajadustega. Caroline ehk Nääps, nagu teda kutsuma hakatakse, on lastest vanusepoolest keskmine. Läbi tema silmade jälgitakse kümne aasta jooksul perekonnas toimuvat. Mida vanemaks saab loo jutustaja, seda… Loe edasi Christine Dwyer Hickey “Nääps”
Uus kodu
Notar. Naiivsuse tipp. 15 minutit... Mida ma mõtlesin?! Juhtus klassika, nagu ikka kui arvad, et kõik on kontrolli all. Kohtumine kestis üle tunni. Ja kui alguses oli plaanis, et mina istun oma ja Jaan enda arvuti taga, siis mingite tehniliste või ma ei teagi mis asjaolude tõttu, palus notar, et me oleks sama arvutikaamera taga.… Loe edasi Uus kodu
Kohvimaitseline e-kiri
Jagasin instastorys pildikesi jäätisekuhjast. Need kes nägid, need teavad, kes ei näinud, panen pildid siia ka :). Juhtus selline lugu, et Jaan ostis mulle möödunud nädalavahetusel 11 kohvi-koorejäätist Vana-Tallinn, minu lemmikpulgajäätist. Sõin neist ühe ära ja... Midagi oli totaalselt valesti. Ei olnud õige see asi. Kohvimaitset ei olnud, šokolaadikate ei krõmpsunud õigesti. Kõlab võib-olla veidi… Loe edasi Kohvimaitseline e-kiri
Clare Mackintosh “Laske mul olla”
Teate mis, mõnikord on mul lihtsalt kahju, et ma ei tohi ära rääkida/ lahti seletada raamatu lõppu, kuigi väga tahaks, sest ilmselgelt saavad sellest umbes pooled või veelgi rohkem inimesi täiesti valesti aru. Ja siis ütlevad, et raamat oli põnev küll, aga no see lõpp nagu lonkas veidi, vajus ära, või tekitas segadust, oli kuidagi… Loe edasi Clare Mackintosh “Laske mul olla”
Mis juhtus?
Kolmapäeva keskpäevaks olin seisus, kus tahtsin ainult magada. Mõtlesin lausa et võtaks neljapäevaks tervisepäeva. Selline räige väsimus tuli kallale, käsivarred tundusid justkui lödid makaronid. Kusjuures, ma ei maga öösel ülemäära vähe. Normaalselt magan, umbes 7 tundi. Mida veel, eks ole. Täiesti mõistlik tundide arv. Ei võtnud tervisepäeva, kuigi tagasimõeldes, täiesti oleks võinud võtta... Tampisin edasi… Loe edasi Mis juhtus?
Appihüüded
Läksime Jaaniga esmaspäeva õhtul kohtingule. Ammu pole käinud, ega ma praegu ei mäletagi, millal viimati. Eelmisel aastal ilmselt. Kuna meil ei ole vaktsineeritud lapsehoidjat võtta ja Annu on veel nii väike, et teda päris üksi koju ka ei julge jätta, siis tegime klassikalise koroonaajastu pikniku keset elutoa põrandat. Selles mõttes, hea mugav, köök oli kohe… Loe edasi Appihüüded
Punktid kuhu olen jõudnud
Andsin alla. Õigem oleks vast öelda, loobusin. Me ei jõudnud korduvatel ja korduvatel katsetel mitte kuhugi, pidevalt oli midagi valesti, kahtlemine, kõhklemine. Olgu siis. Loobusin. Kes tahab pidevalt peaga vastu seina toksida? Mina mitte. Jah, vana puhul on alati olemas tõenäosus, et kuskilt tuleb ilmsiks mingi varjatud viga, midagi mida ma ei suuda ette näha.… Loe edasi Punktid kuhu olen jõudnud
Kodukontoris koos lapsega
Aeg-ajalt hüppavad peast läbi mõttekatked, mida kõike võiks talletada ja kirja panna ja siis meenub hoopis merilinmandel instast, kes soovitas teha minivideoklippe päevast. Täiesti suvalisi igapäevategemisi filmida, mõned minutid. Sul ei pea selleks laps olema, et klipikesi filmida, onju. Sina, või sinu mees, või kass, või hamster, või raamaturiiul, või misiganes igapäevast on täiesti väärt… Loe edasi Kodukontoris koos lapsega
Henek Tomson “Minu Uus-Meremaa”
24-aastane Henek otsustab jalgsi läbida 3000kilomeetrise Te Araroal´i matkaraja Uus-Meremaal. Eesmärk on hakkama saada rahata. Põhivarustus on küll olemas, aga toit ja kõik muu, mis rajal võib vaja minna, peab tulema kuidagi teistmoodi. Tuleb ka, Uus-Meremaa kohalikud on ülevoolavalt südamlikud ja abivalmid, enamasti. Nad ei paku mitte ainult toitu ja peavarju, vaid ka tehnikavidinaid ja… Loe edasi Henek Tomson “Minu Uus-Meremaa”
Marju Gellert “Minu Hispaania. Elu nagu mustlaskaravanis”
Olin just "reisil" koos ühe teise teosega, kui saabus Marju raamat. Ütlesin mõttes pardonks, kiskusin Hispaanialt pakkepaberi ült ja lugesin sissejuhatava peatüki peaaegu et ühe hingetõmbega läbi. Pärast esimest hingetõmmet oli selge, mis mu öökapi raamatumajandusega saama hakkab. Vabandasin teise "reisiseltskonna" ees ette ja taha, lubasin, et mul ei lähe kaua, kõigest üks väike tripp… Loe edasi Marju Gellert “Minu Hispaania. Elu nagu mustlaskaravanis”
