Päev kajab

Hullud rekkad ja muud mängud

Kinnitust sai taaskord fakt - viis päeva on maksimum, seejärel muutub hädavajalikuks oma pisipreili nägemine-kallistamine. Juhtus sedaviisi, et mingite kokkulepete tõttu ei saanud kohe pärast töönädala lõppu Pärnusse Annu juurde kihutada. Õigemini küll reede õhtuks olin jõudnud end veenda, et TEGELIKULT ikkagi võiks vabalt Pärnusse kimada, need isiklikud asjad annavad oodata. Vähemalt tunne oli selline.… Continue reading Hullud rekkad ja muud mängud

Päev kajab

Kollased kummikud ja põrgu

Nädalavahetusel olime Pärnus, sest - suvi. Ja mis peamine - Annukas sai tänu superilmale igavesti võimsa avalöögiga nädalaks mamma juurde saadetud. Tema aiarühm suletakse, õpetaja puhkab. Asendusrühma teenust ei soovi kasutada, plaanime kuni augusti keskpaigani elamist sättida sedaviisi, et lasteaia ust poleks vaja kulutada, mitte et keegi lasteaia uksest peale laste ja õpetajate eriti sisse… Continue reading Kollased kummikud ja põrgu

Päev kajab

Portugal ja poolpaljad kehad

Kõigest veidi rohkem kui aasta tagasi käisime Portugalis. Ja nüüd tuleb see koht, kus ka mina viimaks pean ütlema, et üksnes koroona tõttu a´la üleliigsete, tühjusest kõlisevate tundide täitmise vajadusel suutsin viimaks end kokku võtta ning alustatu lõpuni viia. Reaalselt on viimaks ette näidata üks positiivne jupstükk, mis sai valmis tolle ülipika koduspassimise tõttu, mitte… Continue reading Portugal ja poolpaljad kehad

Päev kajab

Söömaorgia

Miks tööle naasesin, miks ma ei ole enam kodukontoris? Vastus on ülilihtne ja üliproosaline - kolm korda päevas söögitegemist viskas ilge kolakaga kopa ette. Kohutavalt mannetu põhjus, tean, piinlik, ütleks suisa häbiväärne, aga nii on. Tööd teha on ise-enesest mugavam kodus - isegi lõunapausi ajal sai mind siis Skypes kätte, olin reaalselt koguaeg kättesaadav. On… Continue reading Söömaorgia

Päev kajab

Väike eksperiment – komm või veel rohkem kommi

Mingi aeg tagasi jagas Britt Instas videoklippi, kus tegi oma lastele katse, kas nad söövad pakutud kommid ära, kui üksinda tuppa jäävad, või ootavad ema tagasitulemist ja söövad siis. Otseloomulikult pidin Anni sarnase katsumuse ette panema. Mina küll Annut ei filminud. Britt filmis, mainis, et kaamera oli varjatud. Lapsed väidetavalt ei teadnud filmimisest midagi. Klippi… Continue reading Väike eksperiment – komm või veel rohkem kommi

Päev kajab

Testitud! Vähemalt üks meist.

*kirjutatud nädalajagu päevi tagasi Anni ei saanud hästi hingata, ei ninast, ei suust. Kurk hakkas valutama. Olin vihane. Lasteaias pääses põnn esimese tõeliselt sooja ilmaga poolapaljalt õue. Tuul oli veel üsna külm. Aga ei, õpetaja laskis neljase välja õhukese pluusiga. PLUUSIGA! Elusees ei usu, et õpetaja ise oli vaid pluusi väel õues. Tundsin kuidas ennast… Continue reading Testitud! Vähemalt üks meist.

Päev kajab

Külmajuttu

Kahe nädala pärast on suvi, mitte küll kalendrilise suve algus, aga noh, suvekuu stardib, mis põhimõtteliselt tähendab sama asja. Kellel on suvetunne - käpp püsti! Minust on suvetunne kilomeetrite kaugusel. Väljas on räigelt külm! Põhjatuul, vist. Lund sajab põhimõtteliselt ülepäeviti, mis siis et kohe ära sulab, ikkagi sajab LUND, peenemalt väljendudes lörtsi, või sajab rahet,… Continue reading Külmajuttu

Lugemiselamus · Päev kajab

Liane Moriarty “Üheksa võhivõõrast”

Ei ole juba mitu aastat eriline sarjade vaataja olnud, aga kui meil näidati lühisarja "Suured väiksed valed", vist 2018. aastal, siis sai kõik osad endasse ahmitud. Põnevust oli omajagu, kes näinud, see teab. Sari oli muide tehtud raamatu järgi, Liane Moriarty autoriks. Ja vot nüüd on siis meile jõudnud üks korralik 470leheküljeline tellis sama autori… Continue reading Liane Moriarty “Üheksa võhivõõrast”

Lugemiselamus · Päev kajab

Susan Luitsalu “Ka naabrid nutavad”

Nomineeritud 2019. aasta kirjanduse aastapreemiatele. Täiesti minu tassike teed! :) Tundus, et seal pole ühtegi lauset niisama millegi täiteks või ilulemiseks kirja pandud. Sõnal on jõud ja lauses on vägi. Jutt on lühike, konkreetne, üleni sarkasmi pungil täis. See ei ole mingi õelusest nõretav ilgus, mis püüab olla sarkasm, vaid kõrgem pilotaaž - äärmiselt terav,… Continue reading Susan Luitsalu “Ka naabrid nutavad”

Päev kajab

Ostsin piletid ära!

Eelmisel nädalal ei olnud meie kodus teemaks majanduslangus, koroona teine tulemine, ega täna avatud kaubanduskeskused, vaid, isegi nagu piinlik kirja panna, aga hoopistükkis reisisiht kuhu esimesel võimalusel piiride avanedes kihutaks, sest jubedalt tahaks ära, kohe selline valu on peal, et midagi koledat. Koroona lõi ilmselt pähe. Koroona saab kõik ätte, kui mitte füüsiliste haigussümptomitega, siis… Continue reading Ostsin piletid ära!

Päev kajab

Teen skandaali!

Möödunud nädalast on linnapilt tunduvalt muutunud. Turistidehorde otseloomulikult ei ole, aga kohalik rahvas liigub, mitte vähe ja sugugi mitte 2+2 reeglit järgides. Kohvikud ja restoranid on lahti. On neid, kes kardavad, on neid, kes ei karda midagi. On maske poodide põrandatel ja tänavatel (uus normaalsus?), on hordide viisi jalgrattureid ja muidugi tervisesportlasi, üksikuid tänaval ninanuuskajaid… Continue reading Teen skandaali!

Päev kajab

Mis on ja mida pole

Ükspäev juhtus, et mul ei olnud miskipärast telefoni äratust pandud. Koroonavärk. Unustad normaalsused. Kas sellest juhtus midagi märkimisväärselt dramaatilist? Ei. Ja miks? Sest töötan kodukontoris ja jõudsin tööle täpselt siis, kui üles ärkasin. Kas ma olin kuhugi hiljaks jäänud? Ei. Tööpäeva alguseni oli lausa 30 minutit veel aega. Jõudsin isegi süüa. Hämmastav, kas pole. Kodukontori… Continue reading Mis on ja mida pole

Päev kajab

SYNLAB

"Kes köhis!?" küsis Anni üllatunult ja võibolla ka suts ehmunult, kui me ühel õhtul koos temaga järjekordselt pakiautomaadituurilt kodupoole suundusime ning mingisugune naispersoon meie selja taga köhis. Selline ongi praegune reaalsus. Selles ühes lauses. Peaaegu. Reedel tuli ära. Hommikul ärgates mõtlesin, et suren. No mitte päris nii dramaatiliselt, onju, aga väga keeruline oli silmi lahti… Continue reading SYNLAB

Päev kajab

Sinised allikad

Nihe on toimunud. Rahvas liigub vabamalt tänavatel; mõnes poes, kus enne oli näomask tavaline nähtus, seda enam ei kanta (pleksiklaas on küll jätkuvalt alles); nägin nädalavahetusel kohvikut, kus rahvas jõi õues istudes kohvi ja minu meelest mingit kahemeetrist vahet seal ei hoitud. Üldse on liikumist palju rohkem. Kui enne oli normaalne, et nädalavahetuse lähenedes olid… Continue reading Sinised allikad

Lugemiselamus · Päev kajab

Kelly Harms “Raamatukoguhoidja Amy Byleri tagastamistähtaja ületanud elu”

Elu on nagu raamat: et heade kohtadeni jõuda, tuleb lehte keerata. (raamatu tagakaanelt) Peategelane on kahe lapsega üksikema, kes ilmselgelt vajab puhkust. Ta saabki selle ja mitte lihtsalt puhkuse, vaid täieliku ümberstiliseerimise New York Citys oma sõbranna juhitava ajakirja poolt. Muidu ontlik ema on viimaks nõus end lõdvaks laskma ja kõike talle pakutavat nautima. Kõlab… Continue reading Kelly Harms “Raamatukoguhoidja Amy Byleri tagastamistähtaja ületanud elu”

Lugemiselamus · Päev kajab

Michelle Thomas “Minu s*itt terapeut & muud vaimse tervise lood”

Autor räägib oma elust depressiooniga. Huvitaval kombel ei leia seda raamatut ilukirjanduse alt (vähemalt sealt raamatukogust, kust mina selle endale koju vedasin), vaid hoopis meditsiini alt. Huvitav. Raamatu autor ei ole meditsiinilise haridusega, ta on kirjanik. Ja räägib oma isiklikust kogemusest depressiooniga maadlemisel. Selline suhteliselt lustakas lugemine. Mitte mingit hambad laiali naermist, kindlasti mitte minu… Continue reading Michelle Thomas “Minu s*itt terapeut & muud vaimse tervise lood”

Päev kajab

Neljas nädal – maskid ja muud jutud

Huuu! Neljas nädal. Tahaks ära kolida. Või. Puhkusele. Kaugele-kaugele palmi alla. Veider et mul on raha (vähemalt hetkel veel on), millega reaalselt saakski päris ägedale reisile minna. Ja nüüd, kui mul see raha olemas on, pandi kogu maailm lukku. Imeline. YouTube ütleb siin mahedahäälselt aeg-ajalt stay home with my. Ega, ausaltöeldes, kuhugi minna ju polegi.… Continue reading Neljas nädal – maskid ja muud jutud

Päev kajab

Ah, et õue tahaks… Mine poodi!

Nädalavahetus oli üle mõistuse põnev! Käisin poes. Ma ei olnud kolm nädalat poes käinud, virtuaalses küll, aga mitte reaalses. Suurest ärevusest unustasin paar asja osta, nii et plaanin homme UUESTI poodi minna. Metsik! Sain ilmselgelt positiivse laengu, sest Jaan arvas, et nüüd peaksingi ainult mina poes käima, sest see mõjub mulle hästi, erinevalt temast, kes… Continue reading Ah, et õue tahaks… Mine poodi!

Päev kajab

Karjume peaaegu tsiviliseeritult

Annu hakkas kiivisid sööma. Ta on alati kiividesse põlgusega suhtunud, aga nüüd - Sööb! Imelik ja tore. Tatart keeldub endiselt endale ligi laskmast. Kartulid on otsas. Ei tea nüüd, poodi peab minema. Eelmist nädalat arvestades oleme sutsuke arenenud. Annu saab emma-kummaga meist ka töönädalal välja. Oleme küll oma suhteliselt väikesel äärmiselt piiratud parkla-õuealal, aga asi… Continue reading Karjume peaaegu tsiviliseeritult