Päev kajab

Kas tõesti uus algus?

Täna juhtus midagi veidrat, midagi, mis tundus võimatu. Eks see tundub jätkuvalt üsna ebareaalne, sest imesid ei juhtu, no kui, siis üliharva, ja kindlasti mitte minuga. Olgu. Päris 110% ideaalne, maharahunedes, võib-olla kõik enam ei tundu, aga need soovid, mis tookord - mitu aastat tagasi, kosmosesse said heidetud, potsatasid nüüd täiesti reaalses füüsilises kehastuses mulle… Loe edasi Kas tõesti uus algus?

Päev kajab

Võta aega

Kord läks üks ema oma nelja-aastase tüdrukutirtsuga turule. Turg ei olnud kaugel, kõigest 10 minutit jalutamist. Seda küll vaid juhul kui minejaks oli täiskasvanu, tüdrukutirtsuga koos liikudes kulus alati maailma avastamiseks omajagu aega. Päike paistis, oli juulikuu hommik. Maailma avastamine võttis seekord liiga palju aega, ema arvates. Ema, see oli kärsitu loomuga, talle meeldis eesmärgid… Loe edasi Võta aega

Päev kajab

Trikitab

Ilmselt kuskilt elu24 veergudelt pärit info, sealsete meditsiinidoktorite järjekordne kahtlase väärtusega uuring, või siis ikkagi mitte.... no kuidagi ei meenu, kust see infokild minuni jõudis. Igal juhul oli see kild niivõrd muljetavaldav, et meeles tänaseni. Kusjuures, võibolla oli see hoopis Teadusuudis, mida raadiost olen mõnikord kuulanud? Oh, ei mäleta! Allikas: pixabay.com Niisiis. Väidetavalt mõjutab sinu… Loe edasi Trikitab

Päev kajab

§ 14 lõige 4 – ehk päevaunest lasteaias

Annil on alates neljandast eluaastast väga keeruline lõunaunesid magada. No olgu, keda ma siin ikka petan, tal on lõunaunedega terve elu olnud probleeme. Mõnikord tuli uni, mõnikord mitte. Nüüd, viiesena, on unnejäämine iseenesest mõistetavalt veelgi keerulisem. Lasteaia päevakavas on temavanustele ettenähtud uneajaks 12.45 – 15.00, kus voodisse nad jõuavad umbes 13-st, seejärel kuulavad unejuttu ja… Loe edasi § 14 lõige 4 – ehk päevaunest lasteaias

Päev kajab

Kibedad pisarad

60-75% inimese kehast moodustab vesi. Nuta ja sul hakkab kergem.... Minus ei ringle enam vesi. See, mis seal loksub ja ringi tuuritab, on midagi väga kibedat: Mendelejevi tabel kogu oma hiilguses. Kui nutan, siis tunnen. Nutmine pole isegi enam vajalik kibeduse tajumiseks. Piisab ootamatust temperatuurimuutusest, soojast toast külma õue minekust, kui kurku jõuab kibe maitse...… Loe edasi Kibedad pisarad

Päev kajab

Kus on sildid?

Kaks nädalat opist möödas. Nägemine kõigub. Täna hommikul oli pilt selge lausa 3h jutti. Fantastiline! Mõtlesin juba, et võib tähistama hakata. Kõik jutud, mida taasnägijad väidetavalt räägivad - uus dimensioon, terav, kirgas, täiesti enneolematult kõrgel tasemel nägemine, värvid erksad, värvide erinevad varjundid lihtsalt imetabased jne jne, valdasid mindki. Aga ma pole just ülipositiivse meelega inimene,… Loe edasi Kus on sildid?

Päev kajab

Ära muretse

Tüüpiline. Esimene plaan läks nii nagu läks, ei tulnud sellest kahe täiskasvanu lapsevabast töölkäimisnädalast midagi välja. Õhtused päikeseloojangud jäid vaatamata, jalutuskäigud tegemata. Annukest ei saanud ära komandeerida, põhjus oli rohkem kui väga arvestatav. Ega sellest suurt häda poleks olnudki, meil ju veel sutsuke puhkust ees ootamas, igasuguseid plaane saab veel teha ja kombineerida. Tekkis hetkeks… Loe edasi Ära muretse

Päev kajab

“Üksinda” kodus

Mina, magamistoast lahkudes: "Head ööd, suhkrusai!"Annu, mulle järele hõigates: "Head ööd, kaneelikukkel!" Oh, jaa! Oleme jõudnud lihtsalt imelisse vanusesse. Neljased on üle mõistuse nunnud, ka sõnades. Ma neid kõige armsamaid ja isiklikumaid neljase-mõtteid siin ei jaga, aga see on imeline kui suured, siirad, avatud ja ausad on nende tunded ja sõnad. Just sõnad. Nad oskavad… Loe edasi “Üksinda” kodus

Päev kajab

Kalamaja vs Kadriorg

Nüüd siis ka telkimine, Lottemaa, Kakerdaja raba tehtud ja nähtud, sutsuke päälinna, näpuotsaga Pärnut ja saabki esimene ots puhkusest läbi. Vaja jälle kaks nädalat tööd teha. Õudne-õudne, või siis tegelikult üldse mitte :) Pärast saab taas natuke puhata. Mõnus! Üha rohkem on kahju, et kuhugi kauge maa reisupeale end ei sättinud. Koroona tuleb tagasi. Ka… Loe edasi Kalamaja vs Kadriorg

Päev kajab

9 kilomeetrit

Haapsalus kadus ajataju, täpselt see, mida üks hea puhkus peaks tegema - unustad nädalapäeva, kellaaja, kuupäeva. Pesitsesime neli ööd Villa Friedas. Armas kohake sealsamas kesklinna peatänava vahetus läheduses. Ideaalne juba puhtalt selles mõttes, et auto sai kenasti hoovi parkida, ei mingit muret neljarattalise sõbra pärast. Preili sai hoovis kiikuda ja liugu lasta, ümber peamaja ringi… Loe edasi 9 kilomeetrit

Päev kajab

Ma tahaks…

Esimesed 5 puhkusepäeva on möödas ja ... eeem... puhkuse tunnet peaaegu üldse pole, kui Pärnus ei viibiks, poleks ilmselt seda tavakeskkonnast väljatuleku tunnet ka. Hmmm... midagi teen valesti järelikult, osaliselt muidugi tean, mida, aga teisalt.... Ajan enamuse süüst unepuuduse kaela. Hea lihtne. Too Tallinnas veedetud igatsuse nädal oli keeruline üle elada, aga vähemalt oli uni… Loe edasi Ma tahaks…

Päev kajab

Hullud rekkad ja muud mängud

Kinnitust sai taaskord fakt - viis päeva on maksimum, seejärel muutub hädavajalikuks oma pisipreili nägemine-kallistamine. Juhtus sedaviisi, et mingite kokkulepete tõttu ei saanud kohe pärast töönädala lõppu Pärnusse Annu juurde kihutada. Õigemini küll reede õhtuks olin jõudnud end veenda, et TEGELIKULT ikkagi võiks vabalt Pärnusse kimada, need isiklikud asjad annavad oodata. Vähemalt tunne oli selline.… Loe edasi Hullud rekkad ja muud mängud

Päev kajab

Kollased kummikud ja põrgu

Nädalavahetusel olime Pärnus, sest - suvi. Ja mis peamine - Annukas sai tänu superilmale igavesti võimsa avalöögiga nädalaks mamma juurde saadetud. Tema aiarühm suletakse, õpetaja puhkab. Asendusrühma teenust ei soovi kasutada, plaanime kuni augusti keskpaigani elamist sättida sedaviisi, et lasteaia ust poleks vaja kulutada, mitte et keegi lasteaia uksest peale laste ja õpetajate eriti sisse… Loe edasi Kollased kummikud ja põrgu

Päev kajab

Portugal ja poolpaljad kehad

Kõigest veidi rohkem kui aasta tagasi käisime Portugalis. Ja nüüd tuleb see koht, kus ka mina viimaks pean ütlema, et üksnes koroona tõttu a´la üleliigsete, tühjusest kõlisevate tundide täitmise vajadusel suutsin viimaks end kokku võtta ning alustatu lõpuni viia. Reaalselt on viimaks ette näidata üks positiivne jupstükk, mis sai valmis tolle ülipika koduspassimise tõttu, mitte… Loe edasi Portugal ja poolpaljad kehad

Päev kajab

Söömaorgia

Miks tööle naasesin, miks ma ei ole enam kodukontoris? Vastus on ülilihtne ja üliproosaline - kolm korda päevas söögitegemist viskas ilge kolakaga kopa ette. Kohutavalt mannetu põhjus, tean, piinlik, ütleks suisa häbiväärne, aga nii on. Tööd teha on ise-enesest mugavam kodus - isegi lõunapausi ajal sai mind siis Skypes kätte, olin reaalselt koguaeg kättesaadav. On… Loe edasi Söömaorgia

Päev kajab

Väike eksperiment – komm või veel rohkem kommi

Mingi aeg tagasi jagas Britt Instas videoklippi, kus tegi oma lastele katse, kas nad söövad pakutud kommid ära, kui üksinda tuppa jäävad, või ootavad ema tagasitulemist ja söövad siis. Otseloomulikult pidin Anni sarnase katsumuse ette panema. Mina küll Annut ei filminud. Britt filmis, mainis, et kaamera oli varjatud. Lapsed väidetavalt ei teadnud filmimisest midagi. Klippi… Loe edasi Väike eksperiment – komm või veel rohkem kommi

Päev kajab

Testitud! Vähemalt üks meist.

*kirjutatud nädalajagu päevi tagasi Anni ei saanud hästi hingata, ei ninast, ei suust. Kurk hakkas valutama. Olin vihane. Lasteaias pääses põnn esimese tõeliselt sooja ilmaga poolapaljalt õue. Tuul oli veel üsna külm. Aga ei, õpetaja laskis neljase välja õhukese pluusiga. PLUUSIGA! Elusees ei usu, et õpetaja ise oli vaid pluusi väel õues. Tundsin kuidas ennast… Loe edasi Testitud! Vähemalt üks meist.