Päev kajab

Piksevarras

Piksevarda funktsioon on teada - kaitsta ehitisi välgu kahjustava toime eest. Mulle vaikselt hakkab tunduma, egomanjakk nagu olen, et täidan meie peres sarnast ülesannet, ainult et minu ülesandeks on endale tõmmata kõik vähegi liikvel olevad viirused. Võtan löögi endale, maandan riskid, olen ainuisikuliselt iga jummala kuul mõned päevad haige, nii et kõik teised minu ümber… Continue reading Piksevarras

Advertisements
Päev kajab

Päkapikud ja jõuluvana

Anni (3a3k) on tänaseks harjunud, et igal hommikul ootab teda aknalaual issi sussis üllatus päkapikult. Esimestel detsembrikuu päevadel kippus see pisike detail ununema. Enam mitte. Enne elutuppa aknalaua juurde tormamist, paneb preili end vannitoas käbedasti  riidesse. Üksi, sest ta ei taha, et keegi teda aitab. ISE kolis meile ammu sisse ja lahkunud pole tänaseni. Miks… Continue reading Päkapikud ja jõuluvana

Päev kajab

Siis kui ma jälle vanaks sain…

Kirjutasin postituse möödunud nädalal. Aga jäi avaldamata... Nüüd siis... Parem hilja kui üldse mitte. *** Aastajagu päevi jälle vanem. Seekord sai vähekene kobedamalt tähistatud kui tavaliselt. Mitte et oleks midagi ümmargust kuskiltotsast esile kerkinud, et siis nagu võiks rohkem pokaali tõsta, hõisata või hoopistükkis sügava nukruse eest kuhugi tundmatusse põgeneda. Ei. Ei midagi sellist, ei… Continue reading Siis kui ma jälle vanaks sain…

Päev kajab

Kuningaloss ja printsessid

Käisime Niguliste kirikus. Pühapäeval. Kohe pärast kinokülastust, meie seekordset esimest Pimedate Ööde elamust, milleks oli Klump - multifilm kõige tillematele pöffaritele. Nigulistesse läksime vaatama Shishi kaunistatud jõulupuud. Lootsin enamat. Oleks pidanud end kohe hoiatatuna tundma, kui märgitakse, et Shishi kaunistab kuuse Eesti sajandast sünniaastast inspireerituna. No oli. Säras. Natuke. Olid riigilipukesed... Kaugemalt vaadatuna tundus kenam,… Continue reading Kuningaloss ja printsessid

Lugemiselamus · Päev kajab

Urmas Vadi “Neverland”

Alustades tundus Neverland väga lihtsalt läbitava distantsina. Ei ühtegi kirjeldust, vähemalt ma ei suuda meenutada, et oleks olnud ühtegi märkimisväärset olustikukirjeldust, kõik puhas sisemonoloog või dialoog. Kõik kuidagi nihkes, kuidagi absurdne ehk veidi üle vindi, aga samas nagu ei olnud ka. Reaalselt võivadki sellised tüübid eksisteerida. Elu ongi sageli paradoksaalselt äärmiselt ebareaalne. Täpselt nagu see… Continue reading Urmas Vadi “Neverland”

Päev kajab

Unustasin

Täna ilmselt juhtus midagi täiesti ebaharilikku. Unustasin ühe pisikese detailikese, midagi äärmiselt ebaolulist, samas midagi väga kohutavat. Mu mälust oli kustunud fakt, et järgmise nädala pühapäeval saan taaskord aasta vanemaks. Elasin teadmises nagu järgmisel nädalavahetusel toimuksid sündmused, mis tegelikult leiavad aset hoopis ülejärgmisel nädalavahetusel. Veider. Miski lõikas mu mälust välja 2. detsembri, päeva, mil möödub… Continue reading Unustasin