2015. aasta romaanivõistluse võidutöö. Konkurente oli lausa 94. Autorit tunnustati keelelise kujundlikkuse, värskuse, eneseiroonilisuse, ühtlase stiili, üldistamisjõu ning lausa šokeeriva ajakajalisuse eest. (3. juuni Postimees 2015) Algus oli põnev. Miskipärast on jube huvitav teada, mis hakkab toimuma inimesega, pealegi veel minu praeguses kodulinnas Tallinnas, kui selgub, et ta on jäänud maailma ainsana omasuguste seas. Eksisteerivad… Continue reading Armin Kõomägi “Lui Vutoon”
Uisud ja koeratüdrukud
Kevad tuleb tasahilju. Ootan juba nii-nii-nii väga! Tule-tule! Laupäeval kerkisid soojapügalad lausa 7 plusskraadini. Terve ilm oli linnulaulu täis ja isegi meie jalakõndimise põlgurist preili lippas vaatamata lõunaune vahelejätmisele rõõmuga kaks tundi värskes õhus koos meiega ja avastas usinasti maailma. Päike paistis. Tuul oli küll kohati vali, aga üldsegi mitte jäine. Mõnus. Tahaks paksud ürbid… Continue reading Uisud ja koeratüdrukud
Pritsin RAHAAA!
Puhta metsapoole kisub veebruarikuu. Ülemaailmne säästukuu, aga no... Ma põhimõtteliselt pritsin raha laias kaares, igasse vähegi mõeldavasse ja absoluutselt täiesti ebamõistlikesse valdkondadesse otseloomulikult ka. K o h u t a v! Kes organiseeris, küll täiesti puhtjuhuslikult õigel päeval, aga ikkagi, oma põnni tolle sõbranna juurde mängima, ja läks ise Magusafestivalile? Mina muidugi. Ja kas meil… Continue reading Pritsin RAHAAA!
Ah mis me siin teeme? Kirjutame, mis muud.
Ah mis me siin teeme? Kirjutame, mis muud. Eih, meie 3a5k-ne põnn ei ole veel kirjutamist selgeks saanud, aga oma nime oskab ta suurelt (A4 formaadis) kirja panna küll. Meil käisid külalised ja miskipärast otsustas Annu, et ta näitab, kuidas oma nime kirjutab. Preili teeb seda iga kord erinevalt st alustab oma nime kirja panemist… Continue reading Ah mis me siin teeme? Kirjutame, mis muud.
Sääääästukuu
Jaanuar oli meil säästukuu. Eeskätt soovisime kokku hoida toidu pealt, mitte end ebamõistlikult piirates või näljutades, ei-ei!, ikkagi üksnes näksimist vähendades. Kui nüüd möödunud kuule tagasi vaadata, siis meil tegelikult lihtsalt "vedas hullumoodi". Jäime korralikult haigeks. Haigused mida põdesime, Jaanil kaks ja pool nädalat kopsupõletikku ja meil Annuga nädal ja paar päeva ägeda viirusega voodis… Continue reading Sääääästukuu
Nälga ma ei jää!
"Ma ei jää nälga," teatas Anni teisipäeva hommikul. Ta oli söönud kõigest mõned lusikatäied putru. Loobus ülejäänust. Loobumine loobumiseks. Las loobub, kui tahab. Tema otsus. Ja see on õige - nälga ta tõesti ei jää. Lasteaiaõpetajate sõnul on Anni hea isuga ja sööb sageli veel ka lasteaias hommikusööki, mis siis, et kodus sai juba üsna… Continue reading Nälga ma ei jää!
58% lastest
Viimased kolm päeva on möödunud reaktiivkiirusel. Ühest otsast veider, sest sain taaskord katsetada üksikvanema rolli ja teoreetiliselt (vähemalt minu meelest) võiks see tähendada, et päevad tunduvad üli pikad ja venivad. Aga ei. No pikad nad tundide mõttes tegelikult olidki, sest Annu on otsustanud lasteaias vahelduseks taaskord magama hakata, mis tähendab, et kodus ei suuda ta… Continue reading 58% lastest