Kerli Kirch Schneider "Minu Florida" Kolm noort naist, keda pelutab väljavaade kodulaenust, abielust ja kõige sellega kaasnevast argisusest, lähevad otsima seiklusi päikeselisse Floridasse. Mida otsid, seda ka leiad. Toiduga koonerdava, aga märkimisväärsete kokkamisoskustega Mike-nimelise vanamehe juures alustavad noored preilid oma Florida-saagat. Avastatakse kohalikku ööelu, leitakse läbi raskuste töökohad, alkoholijoobes preilid jäävad vahele politseile, lükatakse tagasi mitu… Loe edasi Rännates koos “Minu”-sarjaga: Florida, Hongkong ja Riia
Rubriik: Lugemiselamus
Birk Rohelend „Kes tappis Otto Mülleri?“
Otto Müller, edukas ärimees ja täielik s******, mõrvatakse tema 65. sünnipäeval. Uhkesse mõisahäärberisse on kogunenud terve perekond. Kõigil on põhjust soovida Otto Mülleri surma. Juhtumiga hakkavad tegelema kogenud politseiuurija Gabriel Vanem ja tema verivärske paariline Agnes Maramaa. Sündmused leiavad valdavalt aset ülekuulamisruumis ja päevas, mil Otto mõrvati. Raamat on jaotatud osadeks, vastavalt sellele, keda kahtlusalustest… Loe edasi Birk Rohelend „Kes tappis Otto Mülleri?“
Mida lugesin… 16
Asjaolud on sellised, et pistan siia nüüd tagantjärele ülilühikesed kokkuvõtted. Ausaltöeldes - instatekstid. Loetu äramainimised. Tervitustega... :) Võimalik, et olen siin tekste ülimalt väheke muutnud, võrreldes IGs olevaga. Ruth Ware "Luku taga" on midagi neile, kes soovivad põnevust, kuhu on näpuotsaga lisatud müstilisust ja õuduka kõhedust. Minu jaoks jäi lugu natuke nõrgaks, aga see ei… Loe edasi Mida lugesin… 16
Christine Dwyer Hickey “Nääps”
Raamat jutustab Dublinis elavast perekonnast. Esmapilgul tundub, nagu oleks tegu hästi funktsioneeriva ja ka materiaalselt puudust mitte tundva suurperega, kus toimetavad ema-isa ja viis last, kellest vanim on erivajadustega. Caroline ehk Nääps, nagu teda kutsuma hakatakse, on lastest vanusepoolest keskmine. Läbi tema silmade jälgitakse kümne aasta jooksul perekonnas toimuvat. Mida vanemaks saab loo jutustaja, seda… Loe edasi Christine Dwyer Hickey “Nääps”
Clare Mackintosh “Laske mul olla”
Teate mis, mõnikord on mul lihtsalt kahju, et ma ei tohi ära rääkida/ lahti seletada raamatu lõppu, kuigi väga tahaks, sest ilmselgelt saavad sellest umbes pooled või veelgi rohkem inimesi täiesti valesti aru. Ja siis ütlevad, et raamat oli põnev küll, aga no see lõpp nagu lonkas veidi, vajus ära, või tekitas segadust, oli kuidagi… Loe edasi Clare Mackintosh “Laske mul olla”
Henek Tomson “Minu Uus-Meremaa”
24-aastane Henek otsustab jalgsi läbida 3000kilomeetrise Te Araroal´i matkaraja Uus-Meremaal. Eesmärk on hakkama saada rahata. Põhivarustus on küll olemas, aga toit ja kõik muu, mis rajal võib vaja minna, peab tulema kuidagi teistmoodi. Tuleb ka, Uus-Meremaa kohalikud on ülevoolavalt südamlikud ja abivalmid, enamasti. Nad ei paku mitte ainult toitu ja peavarju, vaid ka tehnikavidinaid ja… Loe edasi Henek Tomson “Minu Uus-Meremaa”
Marju Gellert “Minu Hispaania. Elu nagu mustlaskaravanis”
Olin just "reisil" koos ühe teise teosega, kui saabus Marju raamat. Ütlesin mõttes pardonks, kiskusin Hispaanialt pakkepaberi ült ja lugesin sissejuhatava peatüki peaaegu et ühe hingetõmbega läbi. Pärast esimest hingetõmmet oli selge, mis mu öökapi raamatumajandusega saama hakkab. Vabandasin teise "reisiseltskonna" ees ette ja taha, lubasin, et mul ei lähe kaua, kõigest üks väike tripp… Loe edasi Marju Gellert “Minu Hispaania. Elu nagu mustlaskaravanis”
Epp Petrone ja Väike Myy “Meie taluelu. Memme nõuanded”
Setomaal elavad Epp Petrone ja Väikeseks Myyks kutsutud vintske talumemm peavad kirjavahetust. Nad ei paikne küll teineteisest väga kaugel, metsatukk on vahel, aga koroonakevad ja ilmselt ka Eppu soov talletada kimbuke meie esivanemate elutarkust, lasid kirjavahetusel kesta kevadest talveni. Kui keegi küsiks, mis sõnaga seda raamatut kirjeldaksin, no kui tahetaks mingil veidral põhjusel ainult ühte… Loe edasi Epp Petrone ja Väike Myy “Meie taluelu. Memme nõuanded”
Katrin Pauts “Minu Praha”
Algus oli häiriv. Kohutav vingumine. Ise ütleb, et armastab Prahat ja siis säherdune kiunumine. Õudne. Hiljem pritsib sarkasmi, pigem küll valab kõik kuuma ja põletava ollusega üle, ennast muidugi ka. Ei hakanud igav, vastupidi, kohati ajas närvi, no enamasti ajaski ainult närvi, veidi muigama ka, kohati vilksas peast läbi - Püha p***e! Sellist inimest mina… Loe edasi Katrin Pauts “Minu Praha”
Triin Lellep “Minu Pariis”
Tahtsin mõned nädalad tagasi "Minu Pariisi" esitlusele minna. Ei saanud. Jäin sutsuke tõbiseks ja veeresin hoopis testile... Olen ise Pariisis olnud, nii umbes nädalakese, üürikorteris. Asus meie toonane pesa Montmartre´i mäe lähedal. Südantsoojendav oli lugeda Triinu raamatust keenialaste punutud turistilõksust sellesama mäe juures. Jep, ka meile püüti käepaelu pähe määrida. Kusjuures, "härrad ärimehed" olid üle… Loe edasi Triin Lellep “Minu Pariis”
Epp Petrone “Maal mamma juures”
Nii helge, selge ja soe. Nii päris, lihtne ja mõtestatud. Sellepärast ma Epu lasteraamatuid armastangi ja mitte ainult mina, meie viiene Anni on sama meelt. Olen talle Epu lasteraamatuid ette lugenud alates kaheaastasest peale. Just igapäevased lihtsad seigad, lookesed, mis täidavad kõigi mudilaste ja ka juba veidi suuremate laste igapäeva, need võluvad su ära. Lapsed… Loe edasi Epp Petrone “Maal mamma juures”
Liane Moriarty “Üheksa võhivõõrast”
Ei ole juba mitu aastat eriline sarjade vaataja olnud, aga kui meil näidati lühisarja "Suured väiksed valed", vist 2018. aastal, siis sai kõik osad endasse ahmitud. Põnevust oli omajagu, kes näinud, see teab. Sari oli muide tehtud raamatu järgi, Liane Moriarty autoriks. Ja vot nüüd on siis meile jõudnud üks korralik 470leheküljeline tellis sama autori… Loe edasi Liane Moriarty “Üheksa võhivõõrast”
Susan Luitsalu “Ka naabrid nutavad”
Nomineeritud 2019. aasta kirjanduse aastapreemiatele. Täiesti minu tassike teed! :) Tundus, et seal pole ühtegi lauset niisama millegi täiteks või ilulemiseks kirja pandud. Sõnal on jõud ja lauses on vägi. Jutt on lühike, konkreetne, üleni sarkasmi pungil täis. See ei ole mingi õelusest nõretav ilgus, mis püüab olla sarkasm, vaid kõrgem pilotaaž - äärmiselt terav,… Loe edasi Susan Luitsalu “Ka naabrid nutavad”
Kelly Harms “Raamatukoguhoidja Amy Byleri tagastamistähtaja ületanud elu”
Elu on nagu raamat: et heade kohtadeni jõuda, tuleb lehte keerata. (raamatu tagakaanelt) Peategelane on kahe lapsega üksikema, kes ilmselgelt vajab puhkust. Ta saabki selle ja mitte lihtsalt puhkuse, vaid täieliku ümberstiliseerimise New York Citys oma sõbranna juhitava ajakirja poolt. Muidu ontlik ema on viimaks nõus end lõdvaks laskma ja kõike talle pakutavat nautima. Kõlab… Loe edasi Kelly Harms “Raamatukoguhoidja Amy Byleri tagastamistähtaja ületanud elu”
Michelle Thomas “Minu s*itt terapeut & muud vaimse tervise lood”
Autor räägib oma elust depressiooniga. Huvitaval kombel ei leia seda raamatut ilukirjanduse alt (vähemalt sealt raamatukogust, kust mina selle endale koju vedasin), vaid hoopis meditsiini alt. Huvitav. Raamatu autor ei ole meditsiinilise haridusega, ta on kirjanik. Ja räägib oma isiklikust kogemusest depressiooniga maadlemisel. Selline suhteliselt lustakas lugemine. Mitte mingit hambad laiali naermist, kindlasti mitte minu… Loe edasi Michelle Thomas “Minu s*itt terapeut & muud vaimse tervise lood”
Maylis de Kerangal “Parandada elavaid”
Lugedes raamatut niisama iseenda jaoks, mitte mingi erilise eesmärgiga, vaid lihtsalt nautimise, elamuse, kogemuse saamise rõõmust või huvist, ei hakka ma reeglina veri ninast väljas pingutama, kui miskipärast tundub, et loetav pole päris see, millele oma aega kulutada tahaksin. Lihtsalt punnitamise pärast, et pärast rusikaga rinnale taguda ja hõisata - läbi sain!, ei näe sügavamat… Loe edasi Maylis de Kerangal “Parandada elavaid”
Fredrik Backman “Ärevil inimesed”
Tõstan käed ja kummardan maani... "Britt-Marie oli siin" jättis niivõrd hea mulje, et seekord ei hakanud üldse ootamagi millal raamat raamatukokku jõuab, vaid tegin enda kohta niivõrd ebatavalise nükke - ostsin "Ärevil inimesed" käbedalt ära peaaegu kohe, kui kuulsin, et raamat müüki tuli. Ja mul on selle üle hea meel, paganama hea meel. Ei pidanud… Loe edasi Fredrik Backman “Ärevil inimesed”
Virginie Grimaldi “Küll sa suuremana aru saad”
Tegu Varraku ajaviiteromaaniga. Ma ei loe sellesse sarja kuuluvaid raamatuid, reeglina. Ema loeb, nii et ettekujutus sarjast on, millest johutvalt need teosed minu lektüüri pole sattunudki. Seekord mõtlesin teha erandi. Ühe soovituse peale, kus öeldi, et noor psühholoog läheb tööle vanadekodusse ja kuidas siis tema maailmapilt muutub ja mis kõik veel, et tasub lugeda. No… Loe edasi Virginie Grimaldi “Küll sa suuremana aru saad”
Fredrik Backman “Britt-Marie oli siin”
Vaatasin oma Goodreadsi statistikat. 2019. a sai loetud 84 raamatut, neist 13 täiskasvanutele ja kõik ülejäänud lasteraamatud. 84 pole tegelikult päris korrektne number, sest ma ei ole kõiki Annule ette loetud lasteraamatuid Goodreadsi kandnud. Mõnedele ei ole viitsinud ise kirjet teha ja teised on jällegi sellised, mida oleme kahepeale Jaaniga preilile ette lugenud, st ma… Loe edasi Fredrik Backman “Britt-Marie oli siin”
Mattias Edvardsson “Täiesti tavaline perekond”
Perekonnadraama ja krimilugu ühes. Psühholoogiline põnevik, mis kindlasti haarab kaasa ja naelutab enda külge kuni tagakaas paistab. Psühholoogilisuse aspekt kordades tuntavam, kui nii mõnegi teise sarnase omadussõnaga rikastatud tagakaanetutvustuse põhjal eeldades seni kogetud. Ilmselt ongi raamatu köitvuse võti just suts sügavamate allhoovuste peegeldamine läbi kolme pereliikme. Loo raamistik iseenesest on lihtne ja usutavasti kaob peagi… Loe edasi Mattias Edvardsson “Täiesti tavaline perekond”
Blogistaja 