Taylor Adams “Pääsu pole”

Lugesin meie lendudel teel Portugali ja sealt ära. Natuke sai kohapeal ka raamatut avatud, aga valdavalt ikkagi lennukis. Raamatu tagakaanel on tekst: Teel Utah’sse haige ema juurde jääb Darby Thorne Colorado mägedes metsiku lumetormi kätte. Kuna teed on läbipääsmatud, peab naine eraldatud maanteeäärses külastuskeskuses tormi vaibumist ootama. Hoones ei ole muud kui laud, toolid, kohvimasin […]

Loe veel

Gail Honeyman “Eleanor Oliphandil on kõik väga hästi”

Eskapism on täiuslik vaid siis, kui saad teha midagi, mis täidab su meeled nii, et reaalsusel pole enam kohta. Raamatu esimesed 50 lehekülge kadusid hetkega. Ma ei ole väga kiire lugeja, pigem molutaja-tüüpi. Põhjuseid, miks säherdune venivillem minus lösutab, on erinevaid – reaalsus tungib mõtteisse, no ikka ju planeerid juba vaikselt, mida pärast teed, sest […]

Loe veel

Sebastian Fitzek “Teraapia”

Midagi tõeliselt kaasahaaravat. Raamat koosnes paljudest lühikestest peatükkidest, iga peatükikene lõppes nii, et ma lihtsalt pidin edasi lugema. Tunne oli nagu kihutaks mööda kiirteed – ruttu-ruttu-ruttu-ruttu-RUTTU! Tahtsin veelgi kiiremini! VEEL KIIREMINI! Mul oli vaja teada, mis saab edasi… nüüd…aga nüüd…ja nüüd… mis NÜÜD SAAB?! Raamatu kaanel on võrreldud kirjapandud thrillerit Hitchcocki poolt looduga. Ja oli […]

Loe veel

Stephen Giles “Poiss teisel pool lukuauku”

Oligi SELLINE raamat?! Halvas mõttes. Loed läbi ja kulutatud ajast on kahju. Mingit psühholoogilist põnevust ma sealt ei leidnud, kuigi kaanel lubati. Kaasa haaras natuke ikka, sest ma ju ullikesena lootsin viimse hetkeni, et m i d a g i g i peab juhtuma ja loodetavasti midagi sellist, mille peale ma ise veel tulnud ei […]

Loe veel

Armin Kõomägi “Lui Vutoon”

2015. aasta romaanivõistluse võidutöö. Konkurente oli lausa 94. Autorit tunnustati keelelise kujundlikkuse, värskuse, eneseiroonilisuse, ühtlase stiili, üldistamisjõu ning lausa šokeeriva ajakajalisuse eest. (3. juuni Postimees 2015) Algus oli põnev. Miskipärast on jube huvitav teada, mis hakkab toimuma inimesega, pealegi veel minu praeguses kodulinnas Tallinnas, kui selgub, et ta on jäänud maailma ainsana omasuguste seas. Eksisteerivad […]

Loe veel

Urmas Vadi “Neverland”

Alustades tundus Neverland väga lihtsalt läbitava distantsina. Ei ühtegi kirjeldust, vähemalt ma ei suuda meenutada, et oleks olnud ühtegi märkimisväärset olustikukirjeldust, kõik puhas sisemonoloog või dialoog. Kõik kuidagi nihkes, kuidagi absurdne ehk veidi üle vindi, aga samas nagu ei olnud ka. Reaalselt võivadki sellised tüübid eksisteerida. Elu ongi sageli paradoksaalselt äärmiselt ebareaalne. Täpselt nagu see […]

Loe veel

Dr. Joel Fuhrman “Kuulikindlad lapsed – tagage oma lapsele haigusteta elu”

Ilmselt kõige hirmutavam raamat, mida üldse kunagi lugenud olen. Autor on USA-s töötav perearst. Autori seisukoht on järgmine: Kui lapsed on korduvalt või krooniliselt haiged, ravivad tänapäeva arstid patsiente nii, nagu neid õpetati – antibiootikumide ja muude ravimitega. Minul on asjadest hoopis teine arusaam. Kui laps on korduvalt või krooniliselt haige, kannatades järgemööda nakkuste käes, […]

Loe veel