Autor räägib oma elust depressiooniga. Huvitaval kombel ei leia seda raamatut ilukirjanduse alt (vähemalt sealt raamatukogust, kust mina selle endale koju vedasin), vaid hoopis meditsiini alt. Huvitav. Raamatu autor ei ole meditsiinilise haridusega, ta on kirjanik. Ja räägib oma isiklikust kogemusest depressiooniga maadlemisel. Selline suhteliselt lustakas lugemine. Mitte mingit hambad laiali naermist, kindlasti mitte minu puhul, eks ole, aga eluterve ja elujaatav iroonia, mida sealt leida võib, on täiesti muigamapanev ja ei mõju rusuvalt, kuigi teema, millest räägitakse, on vägagi tõsine. Kes midagi depressioonist ei tea, või arvab, et teab, ehk siis usub, et pole neil veidrikel tegelikult häda midagi, mõelgu lihtsalt positiivselt, mida need depressiivikud koguaeg nägu vingus ringi ennast lohistavad, võiks seda kirjatükki lugeda. Kõik teised ka muidugi. Maailmapilt avardub.
Blogistaja 