Nädalavahetus kahele preilile. Mina ja pisike preili. See tähendab kommi, jäätist, kooki ja lilli ning hommikust ühist jalutuskäiku kohvikusse. See tähendab ühte öist meritähte mu voodis.
A. küsis õhtusöögil: “Emme, kuidas sa puhata saaksid? Kas lugemine ja tee voodisse?”
Loodan heale ilmale, tahaks palju õues olla. Peaks praegu hoopis homseid plaane tegema, mida ja kuhu me kahekesi võiks minna, või veelgi parem – võiks hoopis lihtsalt magama minna, mitte siin toksima.
Ega mul ei olegi suurt mitte midagi öelda. Kaks nädalat veel ja siis hakkab suur suvepuhkus.
Veider. Kõik need viimased nädalat olid plaanid, mida kirjutan, kui lõpuks saabun. Prioritiseerisin seni und ja nüüd… Asi on meeleolus ilmselt.
Ah, olgu! Ei viitsi punnitada. Panen siia vaid ühe hetke ülemöödunud töönädalast.
A. helistas mulle kontorisse ja küsis, kas sõbranna võiks talle külla tulla. Selliste küllatulekuga on meil (st mul, eks ole) alles jäänud vaid kaks reeglit. Esiteks peab küllatuleva lapse eestkostja teadma ja lubama lapse meile külla ning teiseks meie vannituba peab olema külaliste valmis st seal ei tohi olla pesuresti kuivava pesuga.
Lubasin sõbranna sisse lasta, sest ma isiklikult hommikul viibisin samas korteris, kuhu külaline pidi tulema ja mulle teada olevatel andmetel vastas olukord “sõbrannade küllalaskmise” reeglitele.
Õhtul tulin koju. Läksin vannituppa, sest wc-pott on ka seal ja mul oli seda sihtotstarbeliseks kasutamiseks vaja. Tõmbasin vannitoa ukse lahti. Ja mida ma nägin. Pesurest oli üles sätitud, MITTE MIDAGI selle peal ei rippunud, aga see-eest oli terve põrand musta pesu täis. Nagu….!!! Pesumasinasse olid ilmunud Jaani spordiriided, mis olid küll puhtaks pestud, aga hängisid ajaviiteks ikka veel masinas. Külaline oli muidugi külas ja mingist loogikast tulenevalt oli tema tõukeratas (ei olnud elektriline) toodud korterisse. Nagu….?! Meil on majal selline lahmakas fuajee, et üks tõuks oleks võinud ja mahtunud vabalt seal omanikku ootama.
Ärme punnita nüüd rohkem, lähen tuttu ära!
Blogistaja 