“French ja Koulu” sai läbi hammustatud kuskil 20.-nda jaanuari paiku. Kuna 22. jaanuaril toimus raamatuklubi “R-Rühm”, kuhu ma ka kuulun, kokkusaamisel vestlusring just Indrek Hargla raamatutest, siis pingutasin ja lugesin ühe tema raamatu läbi. Olgugi, et ise sellele kokkusaamisele töökohustuste tõttu lõppkokkuvõttes ei pääsenudki.
Ootused ja lootused raamatu suhtes ei olnud väga kõrged. Põhjus nähtavasti selles, et kui raamat alles ilmus ja seda lugeda püüdsin, siis miskipärast see ei köitnud mind. Jätsin tookord lugemise pooleli. Nüüd, kui taas “Frenchi ja Koulu” kätte võtsin ning seda väikest “tellist” lugema hakkasin ei tundunudki see enam nii jubeda ning vastuvõetamatuna. Tundus pigem, et nii mõnigi lõik/lause on päris toredalt kirja pandud ja üllataval kombel sai isegi paaris kohas naerma turtsatatud. Tänu nendele paarile turtsatusele ennast raamatust läbi närisingi. Veider ongi see, et mul ei ole raamatule tegelikult mitte midagi ette heita, aga Indrek Hargla lihtsalt pole nö minu kirjanik. Ta oskab küll suurepäraselt sõnu seada, aga mingi pinge, kaasakiskuvus on sealt minu jaoks puudu. Ja muidugi žanr – alternatiivajalugu pole päris mulle, aga noh, vahelduse mõttes oli see siiski värskendav lugemiskogemus.
Raamat sai 2006.a. aastal Stalkeri kirjandusauhinnaga – Parim Algupärane Raamat.
Panen siia mõned lingid, kust saab raamatu kohta rohkem infi:
– Ulme hoiab hinge noore. (Intervjuu Eesti Päevalehes)
– Nädala autor blogi
– Ulmeseosed blogi
– Need read blogi
Blogistaja 
Kuna tundub, et tegemist ei ole just lemmikraamatuga, siis ega ei ole huvi raamat ära müüa?
Ei, sest raamat ei ole minu oma, vaid raamatukogu oma:)