Tegemist on Kirjastus Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2011.a. noorsooromaanivõistlusel III koha saavutanud teosega.
Tegu on autori teise raamatuga. Käesoleval aastal on Kiiri Saarelt lugejateni jõudnud juba selline ilukirjandusteos nagu “Lepatriinupüüdja”.
“Martin Greeni juhtumi” kaanele kirjutatud sisututvustus:
Martini elu on pärast kallima kaotust muutunud lõputuks leinaks. Ent ühest saatuslikust kohtumisest kummalise tütarlapsega pimedal meeleheiteööl saab alguse sündmusteahel, mida pole enam võimalik peatada ja milles miski pole lõpuks enam nii, nagu näib. Kas peategelane suudab hingelises kaoses taas tasakaalu leida ja lahendada mälukaotusega tüdruku ümber heljuva müsteeriumi? Mida sügavamalt Martin nimetusse võõrasse kiindub, mida lähemale lahendusele jõuab, seda eluohtlikumaks ja painajalikumaks muutub neid ümbritsev reaalsus.
Kui raamatut lugema hakkasin, ei olnud mul mingeid erilisi ootusi ega lootusi. Minu jaoks täiesti tundmatu kirjanik. Tema esikraamatut ei olnud lugenud. Kaanelt loetu viitas millelegi krimilaadsele, huvitavaid lahendusi pakkuvale thrillerile või äärmisel juhul ka veidi millelegi müstikavalda kalduvale…
Nüüd ütlen kohe ära, et mina pole mingi kriitik ja see rubriik siin on lugemisealmuse rubriik, nii et täiesti subjektiivne ja puhtalt mu isikliku elamuse kajastamine. Et siis… raamatust.
Kui olin umbes pool Greeni juhtumist ära lugenud, tekkis tunne, et tegu on põnevusromaaniga, kusjuures tekkis lootus, et üsna huvitavat lahenduskäiku pakkuva krimilooga. Raamatuga lõpuni jõudes oli mu pettumus pehmeltöeldes tohutu. Kui alustasin krimiraamatuga, siis lõpetasin muinasjuturaamatuga. Mitte lihtsalt müstikat täis oleva teosega, mis praegusel ajal nii popp teemavalik, vaid täieliku muinasjuturaamatuga, kus räägitakse haldjakuningatest ja nende ärahellitatud tütardest.
Autoril tekst voolab imehästi, niivõrd ehe dialoog, suurepärased karakterid. Seda kõike oli hea lugeda, aga … see haldjamaailma uppumine ja s e l l i n e sündmuste lõpplahendus. Annan endale aru, et lõpplahenduse kallal vingumine on tobe, sest autor teab ise kõige paremini, mida ja kuidas ta lahendada soovib. Lihtsalt, mulle jäi petetud lugeja tunne. Ootasin raamatukaanelt loetud info ja poole raamatu “allaneelamise” järel hoopis midagi muud ja kui tuli see, mis tuli – ei midagi põnevat, ei midagi huvitavat, vaid üsna roosa ja maasikamaitseline muinasjutt lõpplahenduseks, oli see lihtsalt paras ports pettumust.
Aga nagu ma juba mainisin eespool, siis on tegemist hästikirjutatud ja auhinnatud raamatuga, nii et pole mõtet lasta ennast loksutada minu isiklikust madalast haldjatolmu taluvusest. Lugege raamatut ja kujundage oma arvamus loetu põhjal.
Loe ka Kiiri Saare blogisid: SIIN esimene neist ja teine SIIN, kus autor räägib läbi erinevate blogipostituse raamatu sünnist.
Blogistaja 
Tere.
Tõtt-öelda on mul mõnevõrra üllatav taolist tagasisidet saada, seda enam, et olen “MG juhtumi ” kohta kuulnud sootuks vastupidiseid arvamusi – et mu uus romaan olla märksa sügavam, küpsem, haaravam ja põnevam, kui debüüt, mis sai samuti väga sooja vastuvõtu osalises. Mine tea, võib-olla on kriitikud mu lihtsalt liiga ära hellitanud. :)
“MG juhtumit” kirjutama asudes ei võtnudki ma eesmärgiks luua üks ülimalt realistlik kriminull, kuna mu stiil on alati olnud pigem müstika segamine reaalsusega. Olen seda meelt, et igale raamatule on oma lugeja ja ilmselt polnud see raamat lihtsalt Sinu jaoks. Üht subjektiivset arvamust ei saagi samas võtta nagu lõplikku tõde ja loodan, et seda ei tee ka lugejad, vaid kujundavad oma arvamuse loetu põhjal ise.
Igatahes – tänud tutvumast ja positiivset lugemiselamust Sulle edaspidiseks!
KS,
“MG juhtumi” autor
Jah, olen täiesti nõus, et igale raamatule on oma lugeja :)
Kuna mul ei olnud Sinu stiilist mingit ettekujutust, siis need ootused, mis raamatu esimest poolt lugedes ju tahes tahtmata kujunesid, väheke purunesid raamatu kulgedes selle suure koguse haldjatolmu all ;) Üldiselt loen müstikat sisaldavat iulukirjandust heal meelel. Lihtsalt Sinu raamatus on seda natuke teistsuguses kontsentratsioonis kui mulle sobib. Aga eks maitsed olegi tohutult erinevad. Ja kohe kindlasti ei saa, ega peagi kõigile meeldima :) Loodan, et Sinu lugejad leiavad Su raamatu üles ning iga arvamus, mis Su raamatust endale kujundatakse, põhineb siiski isiklikul lugemiskogemusel, mitte teiste subjektiivsetel mõttevälgatustel. Soovin Sulle uusi ideid kirjutamisel ja väledaid sõrmi nende arvuti kõvakettale talletamisel!
Tänan heade soovide eest ja soovin Sullegi parimat!
See Sinu raamatuarvustuse blogi on kahtlemata üsna huvitav ettevõtmine, mis näib rahva seas päris populaarne olevat. Edu sellega ja igati positiivne, et mu loomingut reklaamid.
Justkui näitena sellest, et inimeste arvamused ühest ja samast teosest võivad olla väga erinevad, kirjutas Marko Tiidelepp hiljaaegu näiteks minu raamatu kohta jälle sellise hästi positiivse arvustuse, millega raamatuhuvilised saavad tutvust teha näiteks siin: http://www.lastekas.ee/index.php?go=jutt&news_id=3365
Mul on tegelikult üks väike mõte, kena blogipidaja, millest ma tahaks Sinuga rääkida, aga ma teeks seda heameelega ehk pisut privaatsemas keskkonnas, kui Sulle sobib. :) Sul peaks vist mu meil olemas olema? Äkki oleks võimalik, et võtad selle kaudu minuga ühendust ja räägime meilitsi edasi? :)
Kõike kaunist Sulle!
KS