Sündmustik leiab aset Oodveres, mida raamatu kangelanna – Raili nimetab kolkakülaks. Raili jutustab lugejatele, mis juhtus tema ja ta klassikaaslastega gümnaasiumi viimase õppeaasta jooksul.
Seal juhtub nii mõndagi. Oodvere gümnaasiumisse tulevad kaks uut õpilast – Marcus ja Roomet. Ühest neist saab kõikide tüdrukute lemmik, teine on tagasihoidlik ja hoiab rohkem omaette. Noored pidutsevad, tarbivad alkoholi, armuvad, kaklevad, on segaduses, valetavad, kadestavad üksteist jne.
Raamat on kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö.
Suhteliselt tüüpiline noortekas, kui jätta välja tõsiasi, et autor on täiesti otseselt õpetlik. Öeldakse ära, mis on õige ja mis vale. Kahjuks oli raamatu esimene petükk selline, et teadsin pärast mõne lehekülje lugemist, kuidas raamat lõpeb. Muidugi hoidsin pöialt, et minu arvamus ei kattu kirjaniku poolt loodud lõpplahendusega, aga kahjuks ei olnud pöidlahoidmisest kasu. Põnevat lõppu ei tulnud. Viimasele lehele oli küll lisatud (tõenäoliselt üllatuse eesmärgil) üks ootamatu fakt, aga mulle, kui väga palju noortekaid lugenule, oli see kulunud viis jutustatud loole punkt panna. Ja tegi minu meelest raamatut kehvemaks, aga see on nüüd täiesti subjektiine arvamus. Soovitan siiski raamatut ise lugeda ja oma arvamus kujundada.
Üldmulje: Kiiresti loetav ja vaatamata eelmainitule üle keskmise hea noortekas:)
Blogistaja 
Mina isklikult selle üldmuljega küll nõus ei ole. Milline osa siin raamatus üle keskmise on? Ma ei leia, et nn. “20 minuti raamatut” saaks mingis aspektis hinnata “üle keskmise”olevaks.
Lugu on uskumatult ettearvatav – nagu juba eelolevas kokkuvõtteski mainitud. Naiivselt ja must-valgetlt head kurjast eraldav lugu ei ole tänapäeva kirjanduses (isegi mitte Eesti noortekirjanduses) poolehoidu pälviv nähtus.
Vabandust, aga minu soovitus on, et need kes oma aega väärtustavad, võivad selle kirjatüki rahulikult lugemata jätta.
Olen Sinuga nõus, et noorsookirjanduse puhul ei tohi nö latti madalamaks lasta. Ka noorsookirjandus peab olema kvaliteetne ja igal teisel juhul oleksin jätnud selle viimase järelduse tegemata, aga kuna antud juhul on tegu Tänapäeva noorsooromaani sarjaga, kus saavad läbi konkursi oma loomingule esimese avaldamisvõimaluse väga algajad sulesepad, siis ma ei oota sellelt sarjalt supertasemel kirjanduslikku elamust. Hinnang oli täielikult selle konkreetse sarja keskne. Muidugi on minu viga see, et ma ei rõhutanud, et tegu on sarjakeskse hinnanguga:)