Päev kajab

Ripakil niidid


Külastasime täna perearsti. Preilile panin aja, kui tema mure sain kurdetud ja mingisuguse poolhämara lootuskiire kätte, ütlesin: “Kui ma juba siin olen, siis teate, mul on üks üleliigne niit kõhupeal ripakil, kas saaks kuidagi eemaldada?”

Üleeile avastasin. Käisin mõned nädalad tagasi sünnimärkide äralõikamisega seotud õmblustest niite välja kakkumas ja no ju jäi õel midagi kahe silma vahele. Sutsuke põletikuliseks oli arm muutunud. Sikutasin ise niiti, aga ei tulnud ära. Ega ma just väga äkiliselt ei hakanud rapsima ka. Veider oli tõmmata niiti, mis TULEB SINU NAHA SEEST. Vaatad, kuidas su arm veidi justkui käriseb lahti, sest sa sikud NIITI, MIS TULEB SINU SEEST. Õnneks võeti kohe midagi ette. Ei saadetudki koju uut vastuvõtuaega vormistama. Hoopis kutsuti teise kabinetti, paluti pikali visata ja eemaldati võõrkeha. Desinfitseeriti, plaasterdati ja võisime ära minna. Mu preili istus kenasti ja ootas sealsamas täiesti viksilt ja viisakalt.

Õhtuks olen täiesti läbiväsinud. Annukas pole ammu lasteaiast kodus olnud. Asi ei ole mitte üksnes palgatöötegemise keerukuses, kui sul põnn kodune, vaid minu enda kehtestatud reeglites. Need välistavad tunditepikkused ekraanivaatamised ehk siis meil on kindel arv multikaid, mida saab tööpäeval vaadata. Need va kirjutamata reeglid kehtestavad ka selle, et ma ei saada korduvalt ja korduvalt last üksinda mängima, kui ta tahab koos minuga mängida. Tähendab, kui me oleme juba üht-teist koos mänginud, siis ma võin võtta pausi ja kui on tööpäev, siis ma ikkagi teen tööd, mitte ei mängi. Mingid 5minutilised mängupausid võivad sisse tulla. Juturääkimise pausid ka muidugi. Kalli-pausid on loomulikud. Aga õhtul, peale tööd, me mängime, kuigi tahaks ju tegelikult võibolla hoopis raamatut lugeda, endale. Ja kui sul teine pool on juhtumisi kodust eemal, siis jaotuvad kõik lapsega seotud teemad ainuisikuliselt sulle. Et siis… Kõik kes te plaanite lastega pere luua – arvestage sellega, et kaks last on miinimumprojekt ;) Siis on alati mängukaaslane võtta. Kui seda enam-vähem omaealist kaaslast pole, tuleb lapsevanemal ise rohkem mängida. Ilmselt on olemas ka teistsugused teed, aga mina neidmööda ei kulge.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s