Ilmselt on asi juba kannatamatult ukse ees tammuvas järjekordses sündmise päevas, mis lihtsameelselt usub, nagu tahaksin teda kihiseva joogiga tervitada…
….või labases tões, mida eriti endale tunnistada ei taheta, aga mis mulle paar nädalat tagasi täiesti suvalisel hetkel peldikus vastu pead koputas… (Peldikud – heade mõtete sünnitusmajad.)
….või, mis on ju ka mingitpidi ehk tõene – tahan lihtsalt vinguda ja kõigi tuju rikkuda.
Palun väga. Valik on teie.
Mitut 40-aastast te teate, kes näeb välja n-ö nagu tõeline 40-aastane? Ja palju on neid, kes näevad välja justkui nooremad, kui n-ö tavaline 40-aastane? Ausalt öeldes, mina ei tea ega tunne ühtegi 40aastast, kelle kohta võiks öelda, et ta näebki välja nagu 40-aastane. Paar erandit küll on, ülejäänud näevad märkimisväärselt kobedamad välja. Aga kas ikka näevad?
Mida öelda tahan – meil on olemas mingi ettekujutus inimesest, kes on 40-aastane. Tavaliselt tuleb see ettekujutus sellest, milline nägi välja minu põlvkonnale eelnenud põlvkonna 40-aastane. Ehk siis milline oli minu ema 40-aastaselt, pluss kombo sellest, missugune ta tundus mulle, kui ma ise olin pubekas.
Lisaks meie põlvkonnale eelnenud põlvkonna 40-aastane mitte üksnes ei tundunud veidi vanem, kui meie hetkel samas eas, vaid nad ilmselt veidi kulunumad olid ka sest:
– kordades rohkem oli füüsilist tööd, see kulutab inimest igas mõttes
– sportimine ja oma tervise eest hoolitsemine ei olnud niivõrd primaarne (Kes käis siis trennis, jooksmas, 10000 sammu täis jalutamas, jõusaalis?)
– kosmeetika kvaliteet oli tollel ajal kõvasti küsitavam
– iluprotseduurid, mis on tänapäeval võimalikud, ja usinasti ka kasutamist leiavad, neist ei osatud undki näha.
Ehk siis, kui sulle keegi ütleb, et sa ei näe välja kui 40aastane, siis mind paneb see õlgu kehitama, sest tänapäeva 40 just sellised välja näevadki, mitte sellised nagu aastakümneid tagasi, vaid kohati lausa kordades nooremad. See on normaalsus, mitte midagi ebaharilikku ja erilist. Kui sa peaksid välja nägema selline 40-aastane, nagu möödunud põlvkonna 40-aastane, ehk siis “nagu tavaline 40-aastane”, siis on sul elus ilmselt kehvasti läinud või on väga kehvad geenid. Punkt.
Praegune 2022. aasta normaalsus on, et neljakümnesed peaksid nägema välja just nimelt kõik sellised, kelle kohta saab öelda “oi, sa ju ei näe välja nagu 40”.
Nii. Saingi maharaputada selle fantastilise mõtte, mis ükshommik pähe kargas :)
Blogistaja 
Ma räägin seda kogu aeg (olen küll viiekümnendates), et ei ole mõtet endale ette kujutada ja rõõmsalt kihistada, et “ma ei näe üldse nii vana välja”. Meie põlvkonna “nii vanad” näevadki välja nagu me näeme, vähemalt suurem osa. Mõni kellel on eriti halvasti läinud näeb siis jah nagu see eelmise põlvkonna oma :-). Rõõm kohe, et ma üksi nii ei mõtle.
No täpselt ju. See muidugi ilmselt ei tähenda siiski, et ma viitsiks kellegagi päriselus vaidlema hakata, kui ta arvab, et on kuidagi eriti värskena säilinud. Ilmselt ma noogutan kaasa :)
Sama siin, kui keegi tahab ikka uskuda, et ta näeb aastaakümneid eakaaslastest nooorem välja ja see talle palju rõõmu teeb – lasku käia.
Täpselt samad mõtted! Iga kord kehitan õlgu, kui seda mainitakse. Minu meelest tänavapildis ei teegi väga vahet vanuses 35 – 55. Nagu ütlesid, siis mõnel, kellel on eriti halvasti läinud, temal on ehk märgata, aga muidu, mkm.
Nimetatud vanustevahemikus ilmselt ikkagi teen vahet ;) No juhul, kui see 55-ne pole läbi aastate käinud väga mitmel väga professionaalsel protseduuril.
Vanust on hästi näha kätest. Kuskilt kunagi lugesin, et kui saad 30, siis on ülimalt mõistlik kanda alati kaasas kätekreemi ja seda tuleb kasutada ikka mitu korda päevas.
Aga muidu jaa, tänapäevased “vanad” näevad kobedad välja.
Kätest on näha, jaa. Nõus.
No näiteks minu käed näevad tänu aiandusele ja keraamikale välja nagu 60-aastase omad :D
No ega ikka ei näe küll :)
Ma võtan asja komplimendina siis kui keegi avastab, et “oi, kas Sa oled minuga samaealine?” või keegi kõrvalt samas stiilis vihjab, et “kas tõesti oled sama vana kui …”. See tundub küll komplimendina :) Muidu olen kirjutajaga sama meelt – enda arust olen täiesti tavaline, normaalne 45-aastane.
Jah, ma võtan ka ikka komplimendina. Samas, ega nad keegi mind just väga lähedalt ei vaata/näe. T e g e l i k u l t on mul ju täiesti metsikult kortse :) Ja siit võib kooruda välja järgmine probleem – kuna arvatakse, et näen mitte eakohane välja, siis mulle endale tundub, et pean rohkem pingutama, sest eeldatakse, nagu ma võiks/peaks nägema välja nooruslikum, kuigi tegelikult näen ju vägagi eakohane välja. Peaks minema kortse triikima-täitma. Oh, ma oskan endale ise nii hästi stressi tekitada.
Eks muidugi võib kortse triikida ja sada imet oma näo või kehaga teha, kui selleks soovi on. Silmaümbruse kortsud (kanavarbad) on minu absoluutsed lemmikud nii naiste kui meeste küljes. Esiteks, kuna need on seotud naermise ja naeratamisega. Teiseks, need seostuvad teatud küpsusega. Ok, mitte alati ei tähenda küpsus automaatselt tarkust … aga kui väikeste kortsukeste juurde kuulub selline silmavaade, mis saab olla ainult kogenud inimesel, siis on see kokku väga ilus. :)
Olen nõus. Aga nad tunduvad teiste küljes kuidagi ilusamad kui enda küljes. Jah, mul on välise vananemisega probleeme :)